«Paranoilised kahtlustused, et ühiskondlik lepe kipub sisse võtma kohta põhiseaduse üle, on kantud üksnes hirmust rahva ees,» räägib Reiljan. Parteid peaksid mõtlema konsensuslikult, mitte nägema leppes konkurenti oma programmile, arvab ta.

Rahvaliitlase arvates räägivad ühiskondliku leppe vajalikkusest ühiskonnateadlaste uuringud, et Eestis on sündivus väga madal ning rahvas võimust võõrandunud.

«Uuringud näitavad, et Eesti ühiskond vajab edasiliikumiseks «uut hingamist» ning ühiskondlik lepe sellel eesmärgil loodud ongi,» räägib Reiljan. Eesti viimased aastad on tema sõnul olnud üksainus spurt, mis on loonud paraja edumaa, kuid võtnud ka hingetuks.

Rahvaliit allkirjastamise eel ei kahtle, sest haridus, kultuur, lapsed ja loodus on esmatähtsad küsimused ning ei tohi mingil juhul olla kauplemise objekt. «Siin ei ole tegelikult valikut, kas teha või mitte teha - tuleb teha ja leppe protsess annab kõigile võimaluse oma tahet parema elu nimel Eestimaal selgelt kinnitada,» lausub Reiljan.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.5