Ministri iseloomustuse järgi on eelarvekava «julgelt tulevikku vaatav» ja «eelarve, millega me ehitame parema Eesti meie lastele».

«See eelarve kannab endas kolme peamist ideed, et Eestis oleks rohkem lapsi, et Eestis oleks rohkem leitud andeid, oleks tugev teadmistepõhine majandus ja rohkem tasuvaid töökohti ja et me hooliksime rohkem oma riigist ja üksteisest,» ütles minister.

Ta tsiteeris peaminister Juhan Partsi, kelle sõnul on koalitsiooni edukuse mõõdupuuks sündinud laste hulk.

Euroliidu kont hambus

Käsitledes Euroopa Liidu abiraha, mida on ligi 47 miljardi krooni suuruse tuleva aasta eelarve projekti tulude poolel 5,2 miljardit krooni ehk üle 11 protsendi, rõhutas minister, et ELi ei tohi võtta abiraha saamise allikana.

Euroopa Liidu raha kasutamine oli üks peamisi probleeme, mida opositsiooni esindajad tõstatasid.

Keskerakondlane Liina Tõnisson, kes nentis, et Veskimägi kõnes oli palju paatost ja vähe informatsiooni, nõudis aru, millal kavatseb valitsus esitada negatiivse lisaeelarve, sest Eesti võimekus pole selline, et suudetaks kogu välisabi ära kasutada. Kui on aga vähem tulu, pole ka raha, mida kulutada.

Endine põllumajandusminister Jaanus Marrandi väljendas protesti selle üle, et valitsus ei täida lubadust eraldada põllumajanduse otsetoetuseks raha nii, et makstav summa oleks 55% Euroopa Liidu otsetoetuste tasemest. Veskimägi möönis, et protsent on kokku vaid 47.

Opositsiooni liikmed «grillisid» ministrit veel kümnete sarnaste küsimustega: õpetajate palk, päästeameti palgakulude vähendamine, lastetoetuste külmutamine, avalik-õigusliku ringhäälingu arengu kava mittetäitmine jne.

Opositsiooni pahandas eriti Taavi Veskimägi käitumine küsimustele vastamisel, sest mitmele küsimusele, miks pole üht või teist summat eelarves ette nähtud, ei andnud minister põhjendust, vaid lihtsalt kordas, et sellist summat pole.

Nestor: rehepapi eelarve

Mõõdukas Eiki Nestor nimetas eile arutatut rehepappide eelarveks, sest «taotledes Euroopa Liidu maksumaksjalt solidaarsust ja investeeringuid Eesti majandusse, vähendab Eesti oma maksupoliitikaga riigi võimekust oma probleeme ise lahendada».

«Nii Reformierakonna nägu eelarvet pole siia veel toodud,» nentis Nestor ning õnnitles palavalt ja sarkastiliselt kõiki reformierakondlasi, tehes ettepaneku eelarve eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Mõõdukate ettepanek ei läinud siiski häältega läbi.

Võrreldes tänavuse eelarvega, kasvab riigi tulude maht 6,9 miljardi krooni ehk 17,2 protsendi võrra, ulatudes 46,5 miljardi kroonini. Riigieelarve kulude mahuks on eelnõus kavandatud 46,6 miljardit krooni.

Riigieelarve 2004

Eelarve tulude poolt mõjutavad kõige enam:

• maksuvaba miinimumi tõstmine 1400 kroonini (740 miljonit krooni),

• tulumaksu määra vähendamine 24 protsendini (755 miljonit krooni),

• välisabi Euroopa Liidult (kasv 3,3 miljardit krooni)

Eelarve kulupoolel on olulisemad lisakulud:

• projekt «21. sajandi kool» (105 miljonit krooni)

• haridus- ja kultuuritöötajate palgatõus (194 miljonit krooni)

• vanemahüvitis (444 miljonit krooni)

• teaduse ja rakendusuuringute kulu suurenemine (80 miljonit krooni)

• tudengite õppetoetuste laiendamine (114 miljonit krooni)

• riikliku koolitustellimuse suurendamine välisülikoolidesse

• õpetajate palgatõus 8%

Allikas: rahandusministeerium

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.29