Pärast suvisest leitsakust tingitud vaikust on elu Pariisis uuesti tuure üles võtmas. Kui Eestis peetakse sügishooaja maagiliseks alguspäevaks 1. septembrit, siis Prantsusmaal sellist kindlat päeva pole – kogu lõikus- ja sügiskuu vahetust nimetatakse la rentrée’ks ehk naasmiseks. Et august on prantslastele põhiline puhkusekuu, on septembri alguses linna argirutiini juurde tagasipöördumine seda tähenduslikum.Šikk must ja retuusid La chic parisienne ehk šikk pariisitar on saabuva sügise moeikoon, kuulutasid ajakirjade suvenumbrid kui ühest suust. Ja tema kehastuseks on Charlotte Gainsbourg – Pariisi kui kõigutamatu moepealinna maine vajab kindlustamist ja loomulikult sobib seda tegema puhastverd pariislane. Ning kes suudaks veel paremini pariisilikku rafineeritust kehastada kui mitte moeikoonide Serge Gainsbourgi ja Jane Birkini näitlejast-lauljast tütar? Kuid arvukatest Pariisile pühendatud moeseeriatest oli Vogue’i augustinumbris pariisitari etendamise au endale saanud ka Carmen Kass. Septembrinumbrites tehti põhjalikumaid ja peenemaid trendianalüüse ning seepärast ongi mõjukamate moepiiblite kaaneneiud musta riietatud. Must on ju selle sügise moevärv number üks. Tänavamoes tooni andev noorem põlvkond on välgukiirusel omaks võtnud retuusid, selle sügise moeröögatuse. Sellele aitab kaasa kaubandus, mis pakub neid kõikvõimalikes variantides neoonvärvilistest sätendavateni. Retuuse pannakse paari mitmendat hooaega menuka plastikust peavõru ning puuvillaste seelikute, toppide või nn baleriinikingakestega. Südikamad pariisitarid sikutavad jalga hooaja killer-kinga – kümnesentimeetrise koonuskontsa ja platvormtallaga saapakesed või rihmikud. Kiiskav kotimood Teiste hooaja lemmikutena on rahva südames ja garderoobis kiiresti koha võitnud Napoleoni stiilis kuldtikandid armeejakikestel ja leoparditäpid. Viimastest ekstravagantseima versiooni leiutas Louis Vuittoni moemaja, võõbates neid täpikesi-poolkaari nii punastele kui ka karamellikarva sallidele ja kuulsatele monogrammkottidele. Kotimood on endiselt kiiskav – hooaja hittideks on hõbeda- ja kullatooni nahast märsid. Kitšivinti aitavad üle keerata kuldsed ja pleksiklaasist detailid. Üha rohkem on näha ka tepitud ja erineva pinnatöötlusega käekotte. Neist kõige klassikalisem on Chaneli tepingute ja ketiga matlassé ehk käekott nimega 2.55. Eri variante tepitud käekottidest on loonud teisedki – näiteks Dior ja Gérard Darel. Meestelgi on sügis eelkõige aksessuaarihooaeg. Moepoed pühendavad oma meesteosakondades üha suuremat ruumi eri kottidele, sestap jõuab neid varasemast rohkem ka tänavale. Menukamaks muutuvad ka juba mõnda aega meestemoes ringelnud kardiganid, diorilikult kitsad kintspüksid ja mustad lipsud (vt ka Justin Timberlake’i uue plaadi kaanepilti), samuti terava ninaga nahast tenniskingad. Kaks moesoengut Hooaja moesoengute üheks eeskujuks on seesama Charlotte Gainsbourg, teiseks moekunstniku Karl Lagerfeldi uus lemmikmodell, kanadalanna Irina Lazareanu. Mõlema mustad, pikad ja sirged juuksed ning silmini ulatuv tukk on moeajakirjades ja reklaamidel üks uudsemaid. Sellele sekundeerib «katkiste otsadega» soeng – tuusti ja segamini aetud juuksepahmakas, nagu näitavad Prada, Balenciaga ja Versace. Kuid Charlotte Gainsbourg erutab prantslaste meeli tavalisest rohkem ka seepärast, et välja tuleb tema uus film «La Science des rêves» (eesti k ’unenägude teadus’) ja esimene plaat – üsna loomulik, et lauljaist ema-isa tütar paneb end samal alal proovile. Pealegi ühendas intelligentse boho-imagoga Gainsbourg jõud oma ala gurude, prantsuse popduo Air ja Jarvis Cockeriga ning nii ootasidki kõik kannatamatult sügise algust, mil poodidesse jõudis unelevate viiside ja melanhoolsete sõnadega album. Nn ajukosmose virtuoosi, režissöör Michel Gondry (on muu hulgas teinud ka alternatiivseid-deliirseid muusikavideoid Björkile ja White Stripesile) käe all valminud filmis aga rullub lahti pooleldi fantaasiamaalimas toimuv südamlik armastuslugu – lisaks Gainsbourgile teeb poolunes-poolilmsi voolava sündmustejadaga linateoses kaasa Mehhiko täht Gael Garcia Bernal. Ent moeilma meeli hoiab ärevil veel paar filmi- ja muusikasündmust. Oma plaadi annab välja Karl Lagerfeld. Ei, õnneks ta ei laula! Tegu on hoopiski kogumikuga tema lemmikmuusikast. Vogue’i palvel valis moelooja kõigilt oma iPodidelt (tal pidavat neid olema 40) paarkümmend lemmiklugu ning albumile jõudsid nii Devendra Banhart, Stravinski kui ka Cat Poweri duo Karen Elsoniga. Saatan Pradas Moesügise filmisündmuseks on loomulikult Prantsusmaal septembri lõpus esilinastuv «Saatan kannab Pradat». Film on vändatud samanimelise bestselleri järgi, mille kirjutas Ameerika Vogue’i kõikvõimsa moetoimetaja Anna Wintouri juures praktikal olnud neiu. Filmis kehastab türanlikku ja kapriisset peatoimetajat Meryl Streep, tema praktikanti aga Anne Hathaway. Kuulduste järgi olevat Meryl Streep saanud Vogue’ilt eluaegse lehekeelu, New Yorgi fashionista’de sõnul aga on nende maailma telgitaguseid paljastavad stseenid ülepaisutatult karikatuursed. Ometi olevat Anna Wintour osalenud filmi New Yorgi esilinastusel, seda äraoleval ilmel ja riietatuna... Pradasse! Lõhn-vastumürk Pariisi parfüümihooaeg on seevastu alanud suhteliselt vaikselt. Ühe uustulnuka, Givenchy L’Ange ou Démon (tõlkes ingel või deemon) reklaamidel särab Prantsusmaa peaministri tütar, näitlejanna Marie de Villepin. Guerlaini Insolence’i (eesti k ’jultunud’) imagot aga reklaamib kahe Oscariga pärjatud näitlejanna Hilary Swank. Meeste parfüümiriiulitele oodatakse kannatamatult Viktor&Rolfi esimest lõhna tugevamale soole. Antidote’i ehk vasturohu nime kandev parfüüm on loojate sõnul tõeline vastumürk igavale meestelõhnade valikule. Linna kuumim restoraniuudis ühtib olulisima muuseumiuudisega – Eiffeli torni kõrval avati Quai Branly muuseum, mis näitab primitiivset eksootilist kunstkäsitööd. Erakordsuse märk on muuseumil tänu arhitektuurile, mille autoriks on kuulus disainer-arhitekt Jean Nouvel – ei puudu taimedega kaetud seinad ja ülimalt modernsed väljapanekulahendused. Muuseumi katusel aga asub linna uusim ja trendikaim restoran Les Ombres ehk Varjud, kust avaneb suurepärane vaade kogu Pariisile. Menüü on sama äkiline ja eksootiline nagu muuseum ning kohad tuleb kinni panna nädalaid ette. |
