Sammas on võidutööl paigutatud nõlvale rajatavale väikesele platsile ning samba taga asub sein, millele süvistatakse lõik Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi kõnest. Seejuures valgustatakse kõne alles päikese loojumise hetkel.

Žürii napisõnaline

Võidutöö «Libertas» autoreid eile ei avalikustatud, kaitseministeerium lubas seda teha järgmisel nädalal. Samuti ei soostunud konkursitöid hinnanud žürii esimees Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Andres Põder eile nimetama põhjuseid, miks eelistas žürii just seda tööd.

Põder märkis vaid, et üheksa liiget pooldas võidutööd ja kolm liiget olid sellele vastu. Ta lisas, et 23. augustil avaldab žürii igakülgsed põhjendused, miks eelistati just seda tööd.

Kaitseminister Aaviksoo märkis eile pärast võidutöö esitlemist, et tegemist on ideekavandiga ning järgmisel aastal Harjumäe nõlvale rajatav sammas ei pruugi tulla täpselt selline, nagu on praegu kavandatud variandis.

Kui suurel määral ja mil moel kavand muutuda võiks, ei osanud minister öelda.

Kui palju samba rajamine maksta võiks, on samuti veel lahtine. Kaitseministeeriumil on tänavuses eelarves ette nähtud kümme miljonit krooni monumendi projekteerimiseks.

Sambaga ei kiirustata

Aaviksoo sõnul kavatseb valitsus samba Harjumäele püsti panna järgmise aasta 28. novembriks, mil möödub 90 aastat Vabadussõja algusest. Kuna Tallinna linn kavatseb suvel 2008 alustada Vabaduse väljaku ümberehitust, võib monumendi avamispidu toimuda hiiglaslike kraanade vahel.

Vastuseks küsimusele, miks ei plaani valitsus monumenti püsti panna juba järgmise aasta veebruariks ehk vabariigi 90. aastapäevaks, lausus Aaviksoo, et vabaduse monument pole asi, millega kiirustada.

Teise koha vääriliseks hinnati konkursil töö nimega «Meie inimesed», mis kujutab 19 meetri laiust ja kolme meetri kõrgust klaasmassiivi nõlva sees ning nõlval asuvaid 96 terasest ja ümardatud servadega kolme kuni nelja meetri kõrguseid sambaid.

Kolmanda koha pälvis töö nimega «Illusioon», mis kujutab nõlva sees hiiglaslikku peegelseina ning selle ees üheksa meetri kõrgust musta graniittahukat.

Esimese koha töö sai preemiaks 250 000 krooni, teise koha töö 150 000 krooni ning kolmanda koha töö 75 000 krooni.

Vabaduse monument

• Monumendi rajamine tuli esimest korda päevakorrale 1922. aastal ning algul loodeti see püstitada juba 1924. aastal. Kuni 1940. aastani korraldati ridamisi konkursse, et otsustada monumendi asukoht ja väljanägemine, kuid lõputute vaidluste tõttu ei suudetud seda ometi rajada.

• Pärast iseseisvuse taastamist tõusis vabaduse monumendi rajamise küsimus uuesti üles 1997. aastal, mil riigikogu kiitis heaks avalduse ausamba rajamiseks Vabaduse väljakule või selle lähiümbrusse.

• 2001. aastal algatas Isamaaliidu juhitav Tallinna linnavalitsus konkursi, kuid 2002. septembris selgunud võidutöö sai suure vastuseisu osaliseks.

• 2002. aastal teatas toonane president Arnold Rüütel, et võidutöö ei sobi, ja tegi ettepaneku rajada monument Harjumäele. Kevadel 2003 pakkus ta monumendi kohaks lauluväljaku nõlva.

• Presidendi idee kohtas vastuseisu ning 2004. aastal algatasid Isamaaliit, Res Publica ja Reformierakond riigikogus eelnõu samba rajamiseks Vabaduse väljakule, märtsis 2005 sai see heakskiidu.

• 2007. aasta märtsis kuulutas kaitseministeerium välja vabadussamba ideekonkursi.