|
Sisenõudluse
vähenemine peegeldub majapidamiste suuremas ettevaatlikkuses nii kinnisvara
soetamisel kui ka igapäevasel tarbimisel. Ekspordimaht
on vähenenud, aasta esimeste kuude andmed viitavad eeskätt transiidi
iseloomuga kaupade (nt naftatoodete) väljaveo vähenemisele. Samas on suurema
lisandväärtusega kaubagruppide ekspordimaht kasvanud. Oluliselt on paranenud ka
Eesti majanduse välistasakaal, seda eelkõige tänu vähenenud impordile.
Tugev eelarvepoliitika koos erasektori investeeringutega tootlikkuse
tõstmiseks loovad pinnase kasvu taaskiirenemiseks järgmistel aastatel. Valitsussektori
järgmise aasta kulutused võivad Eesti Panga hinnangul käesoleva aastaga
võrreldes kasvada 4–5 protsenti.
Aeglasemalt
kasvav sisenõudlus ja väiksem erasektori palgakasv toetavad kodumaise
inflatsioonisurve nõrgenemist. Eeskätt on seda näha erinevate
teenuste hinnakasvu pidurdumises. Jõudsalt kasvav naftahind võib küll kütuse ja
soojusenergia hinna kaudu tõsta tänavu inflatsiooni Eestis prognoositust
suuremaks, kuid kuna muud sisemaised hinnatõusu tegurid on taandumas, oodatakse
aasta teisel poolel hinnatõusu suuremat aeglustumist.
Eesti finantsstabiilsust mõjutab lähitulevikus peamiselt krediidiriski
suurenemine. Majanduskasvu aeglustudes on kasvanud ettevõtete
pankrotiavalduste arv, samuti on suurenenud raskused kinnisvaraarenduses. Majapidamiste
puhul on suurenenud ka töökoha kaotamise oht, mis mõnes sektoris on väheses
ulatuses juba realiseerunud. Samas aitavad majapidamiste finantsilist
haavatavust vähendada rahalised säästud, mille maht esimese kvartalis suurenes.
Kuigi käesolevaks ja järgmiseks aastaks võib eeldada viivislaenude mahu
edasist kasvu, ei ohusta see Eesti finantssüsteemi toimimist.
Viivislaenude tugevusanalüüsi põhjal saab prognoosida, et nende osakaal kasvab
2008. aasta lõpuks 1,5–2,6 protsendini ning 2009. aastal
2,2–3,1 protsendini. Varasemate aastate kasumite talletamine omavahendites
on tõstnud pankade kapitaliseeritust ning see võimaldab kasvavate
laenukahjumitega toime tulla.
Rahvusvahelisi
finantsturge tabanud usalduskriis ei ole poole aastaga veel märkimisväärselt
taandunud. Eesti pangandussektorini
jõuab väliskeskkonna muutus emapankade kaudu. Likviidsusriski
seisukohalt on jätkuvalt oluline emapankade võime turult vahendeid kaasata.
Põhjamaade finantsgrupid on usaldusväärsed ja siiani on neil vahendite kaasamine
olnud jõukohane, kuid ressursihind on muutunud kallimaks.
Eesti Panga
hinnangul on Eesti finantssüsteemi
toimimist ohustavad riskid jätkuvalt madalad, sest pankade kapitali- ja
likviidsuspuhvrid on piisavalt suured, et prognoositavaid tagasilööke
leevendada.
Toimetas Sirje Niitra, Postimees.ee |
