Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid ning välisministrid arutasid Brüsselis toimunud ülemkogul põhiseadusliku lepingu saatust ning avaldasid peaminister Andrus Ansipi sõnul lootust, et ratifitseerimisprotsess jätkub.

Põhiseadusliku lepingu puhul tehti kokkuvõtteid aastasest järelemõtlemisperioodist, mis hinnati kasulikuks.

Samal teemal: Euroopa riigid ei suutnud põhiseaduses kokku leppida

«Ka meie soovime, et see protsess jätkuks ning kõik liikmesriigid ütleksid välja oma arvamuse lepingu kohta,» lausus Ansip.

Riigipead ja valitsusjuhid leidsid, et edaspidine töö peaks enam keskenduma konkreetsete tulemuste saavutamisele ning projektide elluviimisele. Peaminister Ansipi sõnul jätkatakse tööd kahel suunal.

«Otsustasime, et ühelt poolt tuleb maksimaalselt ära kasutada olemasolevate lepingute pakutavad võimalused ning teiselt poolt jätkata põhiseaduse lepingu tulevikku puudutavaid arutelusid,» ütles Ansip.

Riigipead ja valitsusjuhid ning välisministrid arutasid Euroopa Liidu edasist laienemist, kavandades sügisest sügavamat laienemisarutelu. Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul on laienemine olnud läbi aegade üks EL-i kõige edukamaid projekte.

«Oleme järjekindlalt pooldanud EL-i edasist laienemist ning peame seda üheks tähtsamaks strateegiliseks poliitikaks,» ütles Paet.

Välisminister lisas, et laienemisstrateegiat tuleb käsitleda kui tervikut, tähtsustamata üle selle üksikuid aspekte.

«Euroopa Liidu vastuvõtuvõimest ei tohi saada abstraktne ettekääne laienemise pidurdamiseks,» toonitas Paet,  «ja see ei ole eraldi kriteerium.»

Ülemkogul olid arutelu all ka ebaseadusliku rände küsimused. Peaminister Ansip ütles, et kuigi näiliselt on Aafrikast lähtuvad rändeprobleemid Eesti jaoks kauged, mõistame EL-i Vahemere äärsete riikide muret.

«Toetame üle-euroopaliste lahenduste leidmist neile muredele,» märkis Ansip.

Välisministrid vahetasid veel mõtteid EL-i ja Serbia suhete üle Montenegro ja Kosovo arengute valguses. Välisminister Paet rõhutas, et Serbiale antud Euroopa perspektiivi tuleb enam esile tõsta ning Serbia rahvale arusaadavamaks teha.

«Üks kõige käegakatsutavaimad viise seda teha oleks viisalihtsustuse rakendamine, näiteks praeguseks ei ole ligi 80% Serbia noortest külastanud ühtegi Euroopa Liidu riiki,» lausus Paet.

«Palju abi oleks Serbia üliõpilastele ja teadlastele stipendiumite andmisest, mis võimaldaksid neil õppida ja töötada ELi maades,» lisas ta.