| Kalm nentis, et Kumu projekti erapooletu analüüs on olnud üle kümne aasta tabu, sest kogu aeg püsis hirm, et kriitika korral jääb hoone ehitamata. Arhitektuuriasjatundja hinnangul tulnuks uus kunstimuuseum ehitada kesklinna, kus oleks möödunud kümnendil leidunud muuseumi jaoks vaba ruumi näiteks praeguse Viru keskuse asukohal. Lasnamäe nõlva ja Kadrioru vahel paiknev muuseum jääb Kalmu sõnul linnaruumis silmale täiesti märkamatuks. «Nüüd on aga riiklik suurinvesteering lootusetult kapipõhja ära peidetud, et jumala eest keegi linnaruumis seda ei märkaks,» kirjutas ta. Osaliselt süüdistab Kalm selles kunstimuuseumi ennast, kelle nõudmisele Kadriorgu jääda vastu tuldi ja kes võistlusel just seda projekti teistele eelistas. Arhitektuuriajaloolane rõhutas, et Eesti 1990. aastate poliitiline eliit ei tajunud projekti olulisust ära ning tähtis kivi rahvusliku eneseteadvustamise müüris sai seetõttu valele kohale asetatud. Kalm kirjutas, et Kumu arhitektuur on sümpaatne ning heas mõttes väärikas ja ajatu, kuid samas leidis, et arhitektuuriliselt mitte eriti õnnestunud. «Algusest peale on arusaamatu olnud klammerdumine ümarvormi, mida õigupoolest kuskilt ei taju ja millest nagu ka mingeid eeliseid ei tundu sündivat,» nentis ta. Hoone peamiste miinustena tõi Kalm välja kolmnurkselt vormitud ekspositsioonisaale, mis ei sobi näiteks Köleri akademistliku kunsti eksponeerimiseks. Kalmule ei meeldi ka Kumu liiga kitsas kohvikusoolikas ning see, et näitusesaalides jääb avarusest vajaka. Tõelise nõutuse tekitas tas kunstimuuseumi siseõu, mis oleks justkui tuima ühtlusega betoonmüüre täis topitud. «Oleks nagu speerlikke ambitsioone, kuigi milleks neid vaja on, kui puudu on hea kunstiidee,» küsis ta. Ekspositsioonis inimesi ümber juhatavad vineerist abiseinad reedavad aga Kalmu sõnul, et vaatamata juhtkonna pidevale korrutamisele, kui hästi koostöö hoone autoriga sujus, kuraatori ja arhitekti tasandil üksmeelt siiski ei leitud. Samas nendib ta, et kui soomlaste uhkuse Kiasma asukoht on miski, mida ta kiitmast ei väsi, kaldub ta siseruumi selguselt eelistama Kumu. «Tänaseks on noorest paljulubavast Pekka Vapaavuorist saanud tubli keskpärane soome arhitekt, kelle majad ületavad Arkkitehtis avaldamise künnise,» kirjutas Kalm. Siiski lisas ta, et temal isiklikult on väga hea meel, et arhitektuuri sihtkapital Vapaavuorit autasustas. Toimetas Rando Tooming, PM online |
Vanemad uudised
