|
Lisaks selgus, et mida enam inimene kohtusüsteemi tundma õpib, seda vähem ta
seda usaldab, vahendas riigikohtu pressiesindaja.
«Mida lähedasemaks muutub inimese kontakt, mida rohkem ta puutub kokku teatud
institutsioonidega, seda väiksemaks muutub nende suhtes ka inimeste usaldus,»
kommenteeris trendi sotsioloog Andrus Saar.
Uuringu näitas, et Eesti elanikud siiski usaldavad kohalikke
õiguskaitseorganeid.
Uuringust selgus ka see, et elanike informeeritust Eesti õiguskaitseorganite
tegevusest ja tööülesannetest võib pidada halvaks.
Kui politsei tegevuse ja tööülesannetega on Eesti elanikud mingil määral
kursis, siis teiste õiguskaitseorganite tööga on Eesti elanikud kursis pigem
halvasti.
«Võime üldistada, et Eesti inimeste probleemide lahendamise kõige sagedasem
moodus peitubki selles, et inimene ei pöördugi kuhugi. Jätavad asjad nii, nagu
nad on,» kommenteeris Saar elanike valmisolekut oma õiguste kaitseks kohtusse
pöörduda.
Peamine probleem seisneb sotsioloogi sõnul selles, et inimesed
ei tea, millised on nende õigused ja nad pelgavad oma õigusi kaitsta.
Kohtupidamise imago arvustamisel domineerisid uuringus osalejate kõnes kerge
negatiivse varjundiga omadused nagu kallidus, keerulisus, aeglus ja
bürokraatlikkus.
Positiivse poole pealt võib sotsioloogi hinnangul välja tuua omadussõnad
nagu õiglus ja usaldusväärsus ning selle, et kohtutele positiivse hinnangu
andjaid oli rohkem kui negatiivse hinnangu andjaid.
Andrus Saar turvustas värsket uuringut täna kohtunike foorumil.
Uuringu aruande täispika versiooniga saab tutvuda aadressil http://www.nc.ee/vfs/503/ldsuse%20suhtumine%20kohtusse%20-%20uuringu%20aruanne.pdf Toimetas Rando Tooming, PM online |
Vanemad uudised
