Lasteaiaõpetajaks õppiv Katrin Kivistik (paremal) tunnistab, et koolis on küllalt neid, kellele mõte laste pepude pühkimisest üdini vastumeelne. Kivistik ning tema kursuseõde Kaire Västrik lubavad siiski kutsetööle minna. Kivistik on juba praegu ametis Tallinna Asunduse lasteaias. Foto: Peeter Langovits

Samal teemal: Repliik: Õpetajale õpetaja palk (5)

«Eks meilgi on koolis palju neid, kes räägivad, et ma küll kellegi peput kunagi pühkima ei hakka, vaid tahavad minna näiteks haridusametisse tööle,» rääkis Tallinna Ülikooli alushariduse pedagoogi erialal sügisel 3. kursusele minev Katrin Kivistik.

Ka haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse spetsialist Heda Kala kinnitas, et lasteasutuste õpetajaid napib, sest palk on väike ning hulk lasteaiaõpetajaiks õppinud noori huvitub ametniku või asutuse juhi kohast.

Väike palk hirmutab

«Praegu peab tulevane lasteaiaõpetaja mõtlema, kas ta tuleb selle palgaga majanduslikult toime või mitte,» rääkis Kala. «Teisalt on paradoksaalsel moel madalad palgad ka plussiks – lasteaiaõpetajaks läheb tööle vaid see inimene, kellel tõesti see kutsumus on.»

Aastas koolitatakse Eestis üle tuhande koolieelse lasteasutuse õpetaja, kokku töötab lasteaiapedagoogina veidi üle 5000 inimese, koos juhatajate, muusika- ja liikumisõpetajatega on lasteaiatöötajaid ligi 7000.

Hoolimata suurtest koolitusarvudest, peavad paljud kohalikud omavalitsused selleks, et täita vajalikud ametikohad lasteaedades ja -sõimedes, oma raha eest töötajaid koolitama, sest konkursile reageerivad vaid teiste alade inimesed.

«Pärnus ei ole pikka aega keegi otse koolipingist spetsialistina lasteaeda tööle tulnud,» möönis Pärnu Linnavalitsuse haridusosakonna alushariduse peaspetsialist Marga Napp. «See on eri aegadel erinev – kord tuleb meile palju tööõpetuse õpetajaid lasteaedadesse, kord mingi teise eriala inimesi,» rääkis ta ja lisas, et aastas koolitab vald keskmiselt 4–5 koolieelikute pedagoogi.

Erialahariduseta töötajad

Ka Tartu valla sotsiaalnõunik Jaana Puur nentis, et vald peab sageli saatma lasteaiaõpetajad 160-tunnisele koolitusele, sest kandidaatidel puudub erialane kõrgharidus. «Näiteks on ta õppinud kasvatusteadusi, aga see ei ole ikkagi erialane haridus,» ütles Puur.

Teise probleemina rääkis Napp sellest, et Pärnus lasteaiaõpetajate keskmine vanus aina kasvab, näiteks on sel alal suvepealinnas alla 30-aastasi töötajaid vaid 6 protsenti. «Seetõttu tulevad suuremad mured meil mõne aasta pärast,» täheldas Napp.

Töötajate puudust saab lahendada ka teisiti – kui lasteaed võtab töötaja tööle aastase töölepinguga, võib ta seaduse järgi olla erialase hariduseta. Heda Kala sõnul ongi osa lasteaedu sunnitud seda võimalust kasutama.

«Aga töö lastega ei ole üldse lihtne ja nõuab kindlaid oskusi ning kui siin võetakse vastava hariduseta inimene tööle, on see halb,» rääkis ta.

Kuni noored õpivad, tahavad nad saada kasvatajaks, aga lõpetades lähevad nad erasektorisse tööle, sest lasteaias on palk väike, selgitas Puur.

Üliõpilane Katrin Kivistik kinnitas aga, et tema jääb hoolimata nigelast tasust oma kutsumusele truuks. Noor naine töötab juba praegu õpingute kõrvalt Tallinna Asunduse lasteaias, sest töö pakub talle hingelist rahulolu. «See vaimustab mind, lapsed inspireerivad ja mõjuvad loominguliselt,» rääkis alushariduse tudeng.

«Samas selle palgaga siis küll toime ei tuleks, kui ma pereelu elama hakkaksin,» tunnistas Kivistik, kes praegu sõpradega nelja peale korterit üürib.

Tema kursuseõde Kaire Västrik tõdes, et eriala valides lootis ta, et palgad lasteaedades euroliiduga ühinedes ka siin tõusevad. «Aga olen kindel, et pärast kooli lõppu tahan minna kasvatajaks, küll saab ka rahalise poolega hakkama,» lubas Västrik.

2003. aastal oli suurim lasteaiaõpetaja tasu Harjumaal – keskmine brutopalk 5529 krooni; kõige halvemini olid aga tasustatud Võru maakonna lasteaiatöötajad – keskmine brutopalk 4271. Eesti keskmine oli 4773 krooni.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.3