|
Sünagoogi avamise tseremoonial osalesid president Toomas Hendrik Ilves,
peaminister Andrus Ansip, Iisraeli asepeaminister Shimon Peres, Iisraeli pearabi
Yona Metzger, Venemaa pearabi Berl Lazar ja mitmed teised väljapaistvad
külalised Eestist ja välismaalt.
Sünagoog asub Karu ja Aedvilja tänava nurgal, moodustades osa tervikust, kuhu
kuuluvad lisaks sünagoogile Tallinna juudi kooli hoone ja juudi kogukonna
keskus.
Tallinna ajalooline, 1885. aastal pühitsetud sünagoogihoone hävis Teises
maailmasõjas.
Tänaseni oli Tallinn viimane Euroopa Liidu pealinn, kus puudus
täisväärtuslikuks juudieluks vajalik sünagoogihoone, ütles Eesti pearabi Shmuel
Kot, kes avaldas lootust, et sellest majast saab väärikas juudielu keskus
Eestis.
Enam kui miljon eurot annetanud sünagoogi ehituse peasponsori Aleksander
Bronšteini palvel on Tallinna sünagoog pühendatud tema 16. novembril 2004 surnud
ema Beila Barski mälestusele.
«Ükskõik, kus maailmas ka sünagoog asuks, ikka on ta pööratud Jeruusalemma
poole. Uus sünagoog on selle Tallinna ja Jeruusalemma vahel eksisteeriva
nähtamatu sideme kandjaks ja tunnistuseks Eesti juudielu renessansist ning
sidemete tihenemisest eesti ja juudi rahvaste vahel,» märkis Bronštein sünagoogi
avamisel.
Tallinna uue sünagoogi projekteeri¬s arhitektuuribüroo Kõresaar & Kotov
(KOKO).
975 ruutmeetri suuruse üldpinna ja 106 ruutmeetri suuruse peasaaliga
sünagoogi ehituseks kulus üle 22 miljoni krooni.
Sünagoogi hoone esimesel korrusel avatakse väike kiosk, kust on võimalik osta
meeneid ja kirjandust ning tellida ja kätte saada koššertooteid.
Sünagoogis asub ka Eesti ainus mikve ehk rituaalne kümbluskoht. Kompleksi
kuuluvad lisaks rituaalsele basseinile riietusruum, duširuum ja vann.
Eestis elab praegu ligikaudu 3000 juuti ning peamiselt on nad koondunud
Tallinnasse. Eesti juute ühendab kaks organisatsiooni – religioosne Eesti
juudiusu kogudus ja ilmalik Eesti juudi kogukond. Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
