Fotodest ja reljeefsetest puitpannoodest koosnev näitus on mõtteline jätk HOP-galerii näitusele «Väikeloomade surnuaed» aprillis ja samale näitusele ArtDepoos. Loodus ja inimeneKui HOP-galeriis meisterdasid kunstnikud väikeloomadele kirste apokalüptilises meeleolus, siis seekord ollakse vaatajaga leebemad. Kuigi teemapüstitus mõjub sama valusalt, on armistumine märk paranemisest. Keskkonna- või ökokunsti harjumuspärane asukoht on olnud inspireeriv looduskeskkond ise. Kuid kui tuua loodusest väljakistud fragmendid steriilsesse galeriikeskkonda, tajub vaataja looduse ja inimese vahel eksisteerivat binaarset opositsiooni isegi vahetumalt kui otse looduse keskel. Sarnaselt väikeloomade näitusega on esteetiliselt nauditavasse rüüsse riietatud hingekriipivalt valus teemadering. Kolme näitust ühendav lüli on imepisike jänesepoeg, mille õrna keha läbib brutaalselt puitplaadi külge kinnitamiseks mõeldud nael. Trendika ehtena mõjuv läbikumavast materjalist jäneseke kordub paljunenud kujul suurel vineerplaadil. EKA metallikunsti osakonna lõpetanud kunstnikud on töötanud kõikvõimalike meediumitega, videoinstallatsioonidest puidutöötluseni. Ka siin näitusel on kunstnikud metallikunsti radadelt kaugele ekselnud, kaardistades arme ja haavu vineerplaadist väljanikerdatud reljeefsete puutüvede, fotode ja ehtekunsti kaudu. Ehtekunstniku taust kerkib nagu alateadvusest fotode ja puidu vahelt esile armistunud kehi kujutavatel fotodel, rõhutamaks armide püsivat iseloomu. Huvitav sadism Näituse kaaluka substantsi moodustavad fotod, millel kunstnikud kõrvutavad inimkehal paiknevaid haavu loodusele tekitatud armidega. Võrreldes fragmentidega loodusest, mis vaatajale hoolimata vigastustest harmooniliselt rahulikud tunduvad, mõjuvad fotod armistunud inimkehast isegi veidi häirivalt sadistlikult. Huvitav ja kriipiv on just lähenemine valule nii mitmetähenduslike fragmentide kaudu. Näitus Argo Männik ja Ester Faiman «Arm» Võru Linnagaleriis 23. maini |
