Valitsusliidus puhkenud halvasti varjatud tüli riigiettevõtete nõukogu liikmete kohtade jagamise ümber näitab taas kord, kus on erakondade tegelikud huvid. Kui poliitikute jutud ajakirjanduses keerlevad programmide ja ilusate lubaduste ümber, siis võimuvõitlus ehk tegelik huvide kokkupõrge käib ainult ametitoolide juures.
Paljudel on ehk juba meelest läinud, milline inetu lööming käis Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu vahel ministriportfellide pärast. Nüüd kordub seesama riigiettevõtete nõukogude jagamisel.
Ainult lihtsameelne võib seda kummalist telgitagust võimuvõitlust jälgides uskuda udujuttu sellest, kui väga parteijuhid muretsevad nõukogude liikmeid määrates riigiettevõtete hea käekäigu pärast. Tegelikult ei ole sellel tüliga vähimatki pistmist.
Lahkhelide peapõhjus on selles, et nõukogude liikmete kohad on palgalisa pärast oluliseks vastukaubaks teenekatele parteiliikmetele ja mõjuvõimu pärast ahvatlevad erakonna sponsoritele.
Nii hale see lugu ongi – ainult saamahimu ja omakasu.
