| «Super! Olen lihtsalt sõnatu!» pildus matši telerist jälginud treener Riho Rannikmaa ülistuslauseid, kui tema endine õpilane 181 sentimeetri pikkuse ja 153 kilo kaaluva jaapanlase Futeno tehnikaga tsukiotoshi põrmustas. «Ei julgenud loota, et kohtumine nii lõpeb, ilmselt alahindasin Kaidot,» jätkas juhendaja hingamise taastudes. «Futeno oli esimene tõeline eliitklassi mees, kellega Kaidol Natsu-bashol kokku tuli minna. Nime poolest on olnud ka kõvemaid vastaseid, kuid need on kuulunud pigem langevate tähtede hulka.» Vastane lendas kuulina Kui Baruto matši algul «haaret kätte ei saanud», kippus Rannikmaa süda lööke vahele jätma. «Vaatasin, et nüüd on kogu lugu: kui Kaido vastast vööst haarata ei suuda, satub ta tavaliselt raskustesse,» pabistas treener. «Aga Kaido põikas Futenol suurepäraselt eest ära, pani mehele käe kaenla alla ja keeras niisuguse vindi peale, et too lendas nagu püssikuul. Enam paremini poleks tegutseda saanud.» 21-aastane Baruto ise võttis järjekordset täistabamust 197 sentimeetri pikkusele ja 172 kg raskusele mehemürakale kohase rahuga. «Eks kõik vastased ole lihast ja verest,» tõdes ta. Triumf tähendas Makuuchi divisjonis debüteerivale eestlasele ühtlasi eesmärgi ennetähtaegset täitumist - turniiri alustades soovis ta jõuda positiivse skoorini, ehk saada viieteistkümnest matšist kaheksa võitu. «Alustasin turniiri teatud kõhklustega, mõtlesin, et saan kaheksanda võidu kätte viimasel päeval,» nentis vägilane. «Nii kiire sihile jõudmine tuli üllatusena, ent samavõrd olid üllatavad ka kaks kaotust - neile meestele poleks tohtinud alla jääda.» Baruto nentis, et ei tunne end Makuuchis veel päriselt nagu kala vees. Ühtlasi tõrjus spekulatsioonid võimalikust üldvõidust. «Esikohale küll ei mõtle,» kinnitas ta. «Järgmiseks eesmärgiks võiks olla kümme võitu. Tunne on hea, väsimus ei kummita.» Rannikmaa hinnangul pole aga pärast nii säravaid etteasteid miski võimatu. «Kaidot Jaapanisse saates eeldasin, et selliseid tulemusi võib oodata nelja-viie aasta pärast,» meenutas treener. «Ta on esinenud üle mõistuse hästi.» Osaline kahes filmis Eilse seisuga oli üheksa võitu kogunud kolm meest, kaheksa triumfi on kirjas kolmel maadlejal. Turniiri edenedes koguneb Makuuchi heitlusi jälgima üha rohkem pealtvaatajaid. «Melu on vägev, aga mind see ei häiri,» nentis Baruto. Pakkumaks publikule vaheldust, on ta viimastele matšidele läinud klubi põlles, edaspidi lubas aga taas Eesti vapiga põlle ette siduda. Pärast igat matši piirab eestlase sisse umbes 25-pealine ajakirjanike vägi. Lisaks krutitakse reklaamiklippides osalemisega hüüdnime sumo Leonardo Di Caprio teeninud Barutost kahte dokumentaalfilmi. Ühe autoriks on eestlased, teisel jaapanlased, kes kaks korda ka Eestis võtetel käinud. «Võistlusväliseid kohustusi on nii palju, et kõik ei püsi enam meeles,» tunnistas Baruto. «Panin sulase graafikut pidama.»
|