| |
|
 |
Vaatamata tõsistele pingutustele ei õnnestunud arvutispetsialistidel Toyota Priuse kommunikatsioonisüsteemi mobiiliviirusega nakatada. Foto: F-Secure |
 |
Toyota Priuse pardaarvuti on mobiiliviirusele püüdmatu
16.05.2005 00:01
Andrus Koka, BCS Infra infoturbe grupijuht
Kommenteeri | Loe
kommentaare
F-Secure’i viiruselabori spetsialistid tõestasid katsetega, et Bluetoothi kaudu levivad mobiiliviirused autode pardaarvuteid pahavaraga nakatada ei oska.
Katsed viidi läbi Toyota Priuse peal, kuna see auto
kasutab Toyota kinnitusel samasugust Bluetoothil põhinevat sidesüsteemi kui
Lexused, mille kohta liikusid hiljuti kuulujutud, et nende pardaraale ohustavad
mobiiliviirused. Rünnak ebaõnnestus Katsed viidi läbi maa all, 42 meetri sügavusel asuvas tunnelis. Testi tingimused olid põhjalikult valitud – enne elavate viirustega tegutsemist kontrolliti, et läheduses ei oleks Symbian-telefone, sest need oleksid võinud ise testide ajal nakatuda. Katses kasutati Cabir.B ja Cabir.H viirusi. Cabir.B oli levinuim ja nähtavaim nakataja laias maailmas, Cabir.H valiti tema eriliselt võimsa levikualgoritmi pärast. Kasutati nakatatud telefoni ja Bluetoothi andmesidet, et simuleerida juhtumit, kus keegi jalutab näiteks suvalise haige telefoniga autost mööda. Nii loodi keskkond, kus autoga seotud telefon nakatus ja algas side auto Bluetoothiga. F-Secure’i labori töötajail ei läinud korda autot mobiiliviirusega nakatada. Kuid Toyota Prius käitus pareminigi kui oodati – nimelt auto sidesüsteem ei reageerinud üldse Bluetooth-sidele tema ümbruses. Kui Cabir proovis end auto sidesüsteemi saata, siis masin lihtsalt ei lasknud Bluetooth OBEX-seansil toimuda. Kui telefoniga nakatamine ei läinud läbi, proovisid viirusespetsid kanda viirusega nakatatud SIS-faili vastava failiedastuse utiliidiga autosse. Prius algul lubas sideseansil alata, kuid väljastas edasi veateate «Transfer failed» («Ülekanne ebaõnnestus»). Selline teade tekkis alati, kui püüti saata midagi muud kui VCARD-formaadis telefoniraamatut. Ühtlasi prooviti ka teisi tuntud Bluetooth rünnakuid ja turvaauke, et selgitada, kas masin peab rünnetele vastu. Pärast mõningast katsetust saabus üllatav pööre. Kõik armatuurlaua tuled süttisid ja auto muutus tummaks, isegi uksed läksid lukku. Hoiatav teade ekraanil: parkige auto tasasele pinnale ja tõmmake käsipidur täielikult peale. Laborandid kasutasid ITst tuntud võtet – lülitasid süüte välja ja startisid auto uuesti. Kõik oli justkui normaalne. Imelik! Aku ei pidanud vastu Korrati eelnenud testi, tulemus sama – kolmas kord jälle sama teade. Testijad muutusid murelikuks, nii ei saa ju olla, seda ei saa Bluetooth-side põhjustada. Aga äkki saab? Mõttest käis läbi massiline autode tehasesse järelkutsumine Siis alustati katset uuesti. Seadmete sisse- ja väljalülimise rutiinse protseduuri käigus viga kordus ja selgus, et põhjuseks oli madal pinge! Terve hommikupooliku väldanud katsete jooksul oli auto aku tühjenenud. Pardaarvuti toide jäi napiks. Bluetooth polnud milleski süüdi. Aku vahetatud, testid jätkusid. Toyota Prius käitus eeskujulikult. Leiti pisiviga: solgitud telefoni nimi paneb ekraani hanguma, kuid masin käitus testimisel palju paremini kui testtelefonid ja -arvutid. Lõppkokkuvõttes oli tegu ühega huvitavamatest katsetest, mida F-Secure’i viiruselabor kunagi teinud on. F-Secure Corporationi viiruselabori ja Jarno Niemelä materjalide põhjal http://www.f-secure.com/weblog
|