Sotsiaaldemokraadid eesotsas rahandusminister Ivari Padariga käivad tänasel valitsusliidu üldkogul välja idee panna ajutiselt seisma tulumaksu alandamine, mis on aastaid olnud Reformierakonna lipukirjaks.

Esmaspäeval riigikogus esinenud peaminister Andrus Ansipi näole tõid opositsioonipoliitikute teravad küsimused eelarvepuudujäägi kohta mõru ilme.
Foto: Toomas Huik

Lähiaastate terendav karjuv rahanappus on põhjuseks, miks võimuliidus tõstab üha enam pead mõte jätta üksikisiku tulumaks vähemalt kolmeks aastaks praegusele tasemele ehk 21 protsendi juurde.

«Tulumaksu jätkuv alandamine ei ole praeguses seisus hea mõte, sest inimene võidab sellest tegelikult vähe, aga avalik sektor kaotab palju,» ütles sotside üks juhtfiguure Peeter Kreitzberg. «Närvis on praegu kõik. Nii lasteaiad, mis kardavad toetusteta jäämist, kui ka tudengid.»

Samal teemal:

	Tööandjad kritiseerisid maksuvähendamise peatamist
	Rahvaliit toetab tulumaksu alandamise peatamist
	Võimuliit rahasärast otse põrgukatlasse
	Juhtkiri: tühi rahakott
	Reformierakonna fraktsioon ei toeta tulumaksu tõstmist

Palju püsikohustusi

Tulumaksu langetamise edasilükkamine tähendaks Kreitzbergi sõnul võimuliidule kaotust, kuid oleks selgelt mõistlik käitumine riiklikul tasandil.

«Sotsiaaldemokraadid tulevad selle ettepanekuga kindlasti välja, sest kaasneva 700–800 miljoni krooni võiduga saaks väga palju vajalikku ära teha. Usun, et Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on valmis asjaga kaasa tulema, aga sel juhul oleks Reformierakonnal kohe uus kosilane,» osutas ta Keskerakonna suunas.

IRLi esimees Mart Laar oli kursis, et Padar on seoses 2009. aasta eelarvega pakkunud välja võimaluse lükata edasi tulumaksu alandamise tempot.

«Tegu on küsimusega, mida pole mõtet ilma arutamata kõrvale heita. Seda me veel näeme, milline on tulemus. Maksude alandamine on meeldiv ka meie erakonnale,» rääkis Laar. Teisalt on riik tema väitel teravas rahahädas ning seda eeskätt 2009. ja 2010. aasta perspektiivis.

«Kui võrrelda kärpe suurust kehtiva eelarvestrateegiaga, on selgelt näha, et ainult kokkuhoiust ei piisa, kuna riik on võtnud endale väga palju püsikohustusi. Neid käigult tühistada on ülimalt keeruline,» kutsus Laar mõtlema riigi tulude suurendamisele.

«Olukord on muutunud. On arusaadav, et koalitsioonileping tuleb üle vaadata. Selge on ka see, et kogu protsessi saab vedada ainult peaminister,» märkis ta.

Laari sõnul on võimaliku poliitilise kokkuleppe küsimus, kui kaugele saab maksuvähendamise seiskamist edasi lükata. Reformierakonna poolt vaadates poleks tegu erakordse asjaga, lisas ta.
Varem kokku lepituga võrreldes hajutati makse ka 2003. aasta lõpul, kui Rahvaliit tõstis pead ühises liidus Res Publica ja Reformierakonnaga. Sama tehti 2005. aastal, kui puhuti sündis Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsioon.

Laari väitel on käes aeg, kus tuleb üle vaadata Eesti lähiaastate prioriteedid, sest kõigeks enam raha ei jätku. «Peab valima alad, kuhu panustada. IRLi poolt vaadates on selleks haridus, teadus ja innovatsioon. Nendeta ei saa me oma majandust käima,» rääkis ta.

Maksuvabad reeded ohus

Reformierakonna peamine valimisveksel ehk nn maksuvabade reedete lubadus viidi paberil ellu vahetult pärast riigikogu valimisi. Tulumaksu järkjärgulise alandamise raiusid valitsusliidu erakonnad seadusesse läinud kevadel.

Kehtiva seaduse järgi kukub maksumäär 2009. aastal 20 protsendi, 2010. aastal 19 protsendi ja 2011. aastal 18 protsendini. Samaks ajaks peab tulumaksuvaba määr kerkima 2250 kroonilt 2750 kroonile.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus nimetas partnerite seisukohti äärmiselt arusaamatuks.

«Alles esmaspäeval leiti valitsusliidu eestseisuses, et pole põhjust koalitsioonilepet üle vaadata,» ütles ta. «Ootame ideid, mis hoiavad raha kokku tegevuskuludelt ja palgafondilt. Igasugune loogika ütleb, et kärpida tuleb neilt kuludelt, mis pole seadustega fikseeritud.»

Maksulangusele piduri panemine ei aita Pentuse väitel kuidagi kaasa majanduse arengule, vaid hoopis pärsib seda.

Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri hinnangul oleks mõistlik, kui ministeeriumide kõrval aitaksid kokkuhoiule kaasa ka pisut vähem kulutavad ja protsendi võrra enam makse tasuvad inimesed.

«Peame kõik mõtlema, kuidas seitsmemiljardilist alalaekumist tasakaalustada,» nägi Vitsur ka inflatsiooni alandavat meedet. Maksualanduse pidurdamine soosib tema sõnul just pensionäre ja vaesemaid, alla 6000 krooni teenivaid inimesi.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?