Kohtunike endi kirjutatud eetikakoodeksi kohaselt ei küsi ega võta kohtunik vastu kingitusi. Ent Šuvalovit kahtlustatakse suure altkäemaksu võtmises, kriminaalkuriteos. Väidetavalt küsis Šuvalov kohtualuselt soodsama otsuse tegemise eest miljon krooni. Seni on see teadaolevalt suurim altkäemaksusumma Eesti ajaloos. Julgus ja jultumus Miljoni krooni küsimises on nii julgust kui ka jultumust. Paratamatult paneb see mõtlema, kas enne miljonit on kohtunik Šuvalov küsinud ja kas talle on makstud ka väiksemaid summasid? Kas kohtunik Šuvalovi varasemad otsused on lähtunud seadusest või on neis raha maitse? Kahtlemata on kohtunikuamet riigi raskemaid, sest teda kallutavad ühe või teise kaalukausi poole nii kohtualune kui tema kaitsja, riiklik süüdistaja ja raudsed tõendid. Kuid see mõjutamine käib viisil, mis ei vii selgroogset inimest seadusega pahuksisse. Kui see masendav lugu on tõsi, saab väita, et kohtunik Šuvalov oli nõrk. Mida see nõrkusehoog talle maksis? Kindlasti enam kui miljon krooni. Süüdimõistmise korral on ta kaotanud kõik – iseenda, oma töö, au, usalduse ja väärikuse. Kolleegid räägivad Ardi Šuvalovist kui tagasihoidlikust, vaiksest, heatahtlikust, korrektsest, viisakast, probleemitust, lähedasi armastavast inimesest. Seetõttu jääbki mõistetamatuks 15 aastat laitmatu renomeega rahvast teeninud kohtuniku motiiv miljonit küsida. Seda enam, et kohtunik Šuvalovi enam kui 32 000-kroonine töötasu ületas neli korda riigi keskmise palga, lisaks kohtunike sotsiaalsed garantiid, sealhulgas kõrgem ja varasem pension. See viimane oleks Šuvalovil juba detsembris taskus olnud. Kuna libastus pika staažiga kohtunik, paneb see mõtlema, kui libedaks tegi ta noorte kohtunike tee. Ligi seitse aastat tagasi väitis kohtunik Šuvalov ühes intervjuus, et teda pole püütud ära osta. Ega nüüdki, sest väidetavalt küsis ta seda raha ise. Hoop kõigile Nüüd on kohtunik Šuvalovi väidetav äraostetavus aga hoop kogu Eesti kohtunikkonnale. See õõnestas kõigi kohtunike autoriteeti, kelle missioon on erapooletu ja omakasupüüdmatu õigusemõistmine. Ent olulisim – see lõi kõikuma inimeste usu õigusemõistmisesse.
|