Kuigi erakondade seisukohad Euroopa Parlamendi saadikute valimiskorra suhtes ei ühti, valmistuvad kõik parteid juba praegu pooleteist aasta pärast toimuvateks uuteks valimisteks.

Europarlament.
Foto: AFP / Scanpix

«Me alustasime tegelikult ettevalmistusi juba ja arutamisi Euroopa Parlamendi läbirääkimisteks eelmisel suvel. Meie jaoks on tegemist oluliste valimistega ja see, kes Eestit seal esindavad, on tegelikult Eestile väga oluline,» selgitas Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ETV saatele «Aeg luubis».

Seekord hääl erakonnale

Eelmisel aastal võttis riigikogu vastu seaduse, mis muutis eurosaadikute valimise korda. Kui eelmine kord sai rahvas valida konkreetseid inimesi, siis seekord on peamiselt erakondade otsustada, keda Euroopasse saadetakse.

Eelolevatel valimistel peab hääle andma mitte lemmikkandidaadi, vaid ühe või teise partei nimekirja poolt. Valituks osutuvad kandidaadid sellises järjekorras nagu partei neid oma nimekirja paigutab.

Sellise muudatuse taga oli tollane Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu valitsuskoalitsioon. Reformierakond pooldab endiselt niinimetatud kinniseid nimekirju.

«Ma leian, et see on väga õige ja väga lihtsal põhjusel. Me oleme ise ju suhteliselt kriitiliselt suhtunud üksikisikutesse Toompea tasandil, kes on olnud kas endised ajakirjanikud, sportlased jne, kes on ülitublid inimesed, aga kes poliitikas ei suuda eriti midagi ära teha. Euroopas on see asi tuhat korda hullem,» märkis Reformierakonna fraktsiooni liige Igor Gräzin.

Sotsid ja IRL pooldavad eelmist süsteemi
Nii sotsid kui ka IRL peavad paremaks eelmist süsteemi, kus rahvas sai hääletada konkreetse kandidaadi poolt, kuid Mart Laar usub, et enne järgmise aasta europarlamendi valimisi enam seadusi ei muudeta.

Sotsiaaldemokraat ja europarlamendi liige Katrin Saks pooldab avatud nimekirju. «Seda sel põhjusel, et see on valija suhtes ausam ja lihtsam, ta teab, et inimene keda ta valib, läheb ka Euroopa Parlamenti ja see valimissüsteem on sarnane teiste valimistega.»

«Praegune suletud nimekiri on tõesti väga suletud süsteem. Samas koalitsiooniläbirääkimistel lepiti ka kokku, et valimisseaduseid muutma ei hakata, kui selles just valitsuskoalitsioonis uut konsensust ei teki, selle tõttu ma küll kardan, et vähemalt nendeks valimisteks jääb see seadus muutmata,» rääkis Laar.

Keskerakond veel ühtset seisukohta kujundanud ei ole. «Me ei ole enda sees seda diskussiooni veel tõstatanud, aga minu isiklik seisukoht on, et tegelikult peaksid nimekirjad ikkagi olema avatud. Kes ikka rohkem hääli saab, see peaks ikkagi erakonda ja Eestit esindama Euroopa Liidus sellepärast, et meid kuus tükki ongi ja minu arvates peaksid sinna saama inimesed, keda eestlased usuvad ja toetavad,» rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Vilja Savisaar.

Osa kandideerijaid juba teada

Kinniste nimekirjade puhul on väga oluline see, keda parteid oma nimekirja esinumbriks panevad.

Reformierakonnast on üheks kandideerijaks euroskeptik Igor Gräzin. Mõned võimalikud nimed on veel välja käidud. «Ladies first. Kristiina Ojuland, kes pool eluaega ju on olnud rahvusvahelises poliitikas, Silver Meikar – noor hästi kõva tegija, Raivo Järvi, Ivi Eenmaa. Ma oleks väga imestunud, kui nad ütleksid, et ei, ma ei kandideeri,» kommenteeris Gräzin.

Vilja Savisaar kandideeris eelmine kord, aga ei saanud piisavalt hääli kokku. Järgmiste valimiste osas pole ta enda sõnul veel otsustanud, kas tahab Euroopa Parlamenti minna. Teised keskerakondlased, kelle võimalikust kandideerimisest riigikogu koridorides räägitakse, on Siiri Oviir ja Enn Eesmaa.

«Meil ei ole veel järjekorda paigas. Meil on küll juttu olnud sellest, et nii nagu 2004. aastal enne europarlamendivalimisi, nii ka järgmisel aastal tõenäoliselt korraldab erakond erakonnasisesed valimised,» selgitas Vilja Savisaar.

Sotsidest on praegu Euroopa Parlamendis kolm eestlast. Nendest Katrin Saks ja Marianne Mikko kandideerivad ka järgmistel valimistel. Nii palju kohti nagu eelmistel valimistel, sotsiaaldemokraadid saada ei looda.

Ka IRLi nimekiri hakkab Mart Laari sõnul kokku saama. Tema ise on üks kandidaatidest. «Me järjekorda lõplikult paika pole pannud, kuid kui me vaatame, kes seal kindlasti on, siis seal on Tunne Kelam. Kes kindlasti kandideerib, on Marko Mihkelson Euroopa asjade riigikogu komisjonist,» lisas Laar.

Kriteeriume, mille alusel parteid oma esinumbreid nimekirjadesse valivad, on mitmeid. Kõige tähtsamaks peetakse välispoliitika tundmist, kontakte ja varasemat töökogemust europarlamendis.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?