Kaspar Näf: Riias marsivad täna ekstremistid
16.03.2007 00:01
Kaspar Näf, Šveitsi ajaloolane
|
| |
|
 |
Kaspar Näf |
|
|
Viimastel aastatel on Läti leegionäride päev kütnud üles lätlaste ja venelaste vahelisi pingeid. Täna on Riias taas rahutusi oodata. Hallpead ise ei saa enam lilligi vabadusmonumendi ette asetada – nende ja 16. märtsi ajalugu ei mäletata.
Lätis mälestasid Relva-SSi leegionärid oma kannatusi esimest korda 1990. aasta 16. märtsil Riia vennaskalmistul. Järgnevatel aastatel jäid leegionärid ja nende ajalugu avalikkuse tähelepanu alt välja.
Pomm plahvatas alles 1998. aastal. Kui märtsi alguses kõrgete üüride vastu demonstreerinud vene pensionäride pikett oli vägivaldselt laiali aetud, jõudis venelaste vihavaen Läti vastu haripunkti just vahetult enne leegionäride päeva. Pealegi ei tähistanud leegionärid oma tähtpäeva enam vennaskalmistul, vaid kesklinna Vabadussamba juures.
Venelastele oli see liig ja nad süüdistasid lätlasi maailma ees fašismi ülistamises.
1998. aasta suvel lisati 16. märts Läti ametlike tähtpäevade loetellu ja nimetati Läti sõdurite mälestamispäevaks, kuid protestid paisusid nii suureks, et juba järgmine aasta kustutati see ametlike tähtpäevade nimekirjast. President Vaira Vike-Freiberga kutsus leegionäre üles mälestama oma hukkunud kaasvõitlejaid 11. novembril, mis sai langenud sõdurite päevaks.
Kuid see enam ei aidanud. Venemaa käivitas Läti-vastase propaganda, mis suubus mullu filmi «Natsism po-pribaltijski», kus nimetatakse salakavaluseks vahettegemist kurikuulsate Saksa SS-laste ning Läti ja Eesti Relva-SS-laste vahel ja viitamist sellele, et Läti leegionärid olid tavasõdurid.
Nii saab Läti ja Venemaa teineteise mittemõistmine igal aastal märtsi keskel sisse uue hoo. Leegionärid loobusid rongkäigust ja kogunevad nüüd pärast jumalateenistust Riia toomkirikus seltskondlikuks koosviibimiseks oma kalmistul Lestenes.
Riia üritustel domineerivad üha enam radikaalsed rühmitused. Ühelt poolt Läti paremäärmuslased, teisalt nn Antifašistlik Komitee, kes tahab paremäärmuslaste ehk nn fašistide demonstratsiooni takistada.
Mullu ei lubanud linnavõimud enam ühtegi üritust korraldada, kuna 2005. aastal koonduslaagri vangideks riietunud vene keelt kõnelevate inimeste ja Läti rahvuslaste kaklus kujunes kurvaks vaatemänguks.
Miks just 16. märts?
• Pärast Teist maailmasõda läände pagenud Läti Relva-SSi veteranid ehk leegionärid otsustasid 1952. aastal 16. märtsi oma tähtpäevaks teha. 1944. aasta 16.–19. märtsini lõid kaks Läti diviisi Velikaja jõe äärsetes rasketes lahingutes tagasi Nõukogude vägede rünnaku.
• Isegi 1940. aasta Läti riigipiirist lähtudes asub Velikaja jõgi NSV Liidus. Sellepärast võib küsida, kas need lahingud olidki üldse Lätimaa kaitseks.
Allikas: Kaspar Näf
|
|
|
|
|
