
Hiljemalt 2013. aastal ei hävi lõunaeestlase keedukann enam vee rauarohkuse tõttu ning kahanevad ka fluorikülluse all kannatava pärnumaalase hambaraviarved, sest EL investeerib joogivee puhastamisse miljardeid. Vaid vähestes Eesti piirkondades reostab joogivett inimtegevus, enamasti ei vasta joogivesi Euroopa Liidu joogiveedirektiivi nõuetele hoopis seetõttu, et teatud elemente on joogivees juba looduslikult rohkem kui standard ette näeb.