Postimees Laupev
 «  16.veebruar 2008  » 
На русском 
Logi sisse
Loetavuse TOP
TOP kommentaarid
 Esileht > Välisuudised 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Leedulane tähistab pigem võitu korvpallis kui iseseisvuspäeva


16.02.2008 00:01
Egle Digryte, ajakirjanik, Vilnius


Leedulastel on veebruari jooksul piisavalt pidupäevi, mida tähistada. 14. veebruaril tähistame armastusepäeva, 16. meenutame 1918. aastat, mil kirjutati alla iseseisvuse deklaratsioon ja taasrajati suveräänne riik. Veebruaris on ka vastlapäev, leedu keeli uzgavenes.

 
Leedu lähiajaloo traagilisim aasta oli 1991. Jaanuaris hukkus 15 Vilniuse teletorni kaitsnud inimest, mais tapsid Nõukogude sõjaväelased Krakunai piiripunktis ühe ja haavasid umbes 30 piirivalvurit. Viimane veretöö toimus 31. juulil Vilniuse-Minski maanteel Medininkai piiripunktis (pildil), kus Nõukogude OMONi eriüksuslased tapsid püstolilaskudega seitse relvitut Leedu riigi esindajat: kolm piirivalvurit, kaks eriüksuslast ja kaks liikluspolitseinikku.
Foto: Lietuvos laisves sajudis

Ent milline neist päevadest on kõige rõõmsam? Teadagi riigi taasrajamise päev ehk iseseisvuspäev. Enamasti teevad leedukad siis pikema nädalalõpu vabaks ja käivad kontsertidel, rahvakogunemistel või lihtsalt võtavad endale pubis laua ning tunnevad rõõmu tarkade meeste 90 aasta tagusest otsusest.

Nende 20 Leedu Nõukogu liikme seas oli nii neid, kes olid valmis välja kuulutama iseseisvuse, kui ka neid, kes pooldasid «igavest liitu» Saksamaaga.

Mõned liikmed mõlgutasid mõtteid ka liidust lätlastega, kes lõid suveräänse riigi alles 1918. aasta sügisel. Teised pooldasid Leedu püsimist Venemaa autonoomse piirkonnana, juhul kui Venemaast saanuks demokraatlik riik.

Ametlik pidupäev

Elus oli veel ka Leedu ja Poola liidu idee. Üks Vilniuse radikaalne poolakas tahtis Leedust eralduda ja Poolaga ühineda. Mõned romantiliselt meelestatud inimesed agiteerisid Leedu Suurvürstiriigi taasloomise poolt.

Kuid Leedu Nõukogu oli iseseisvust välja kuulutades piisavalt julge seda tegema ilma Saksamaaga sidemeid loomata, rääkimata Venemaast, mis oli Nõukogude perioodi astumise lävel.

Kes mõtleb selle vapruse peale ja tähistab seda päeva täna? Ajaloolased mõistavad suurepäraselt, mis tegelikult

90 aasta eest juhtus. Ka poliitikud tähistavad. Nad peavad kõnesid kogunemistel, asetavad lilli Leedu Nõukogu vaprate liikmete haudadele, käivad missal ja kontsertidel. Heisatakse Leedu, Läti ja Eesti lipud. Sõjaväelased peavad paraadi.

Jah, ei kõla just väga huvitava ega pidulikuna. Kontserti Vilniuse peaväljakul kuulavad mõned tuhanded, sajad tuhanded vaatavad seda kodus telerist. Ülejäänud tähistavad lihtsalt vaba päeva või pikka nädalavahetust.

Ärge mõelgegi, et leedulased on igavad või külmad inimesed. Talvel on külm ja kahjuks on iseseisvuspäev just talvel. Teine iseseisvuspäev on 11. märtsil, ka siis pole kuigi soe ilm.

Leedu teine religioon

Paljud ütlevad, et need pidupäevad on melanhoolsed või isegi kurvad (kuigi tegelikult see nii ei ole), ja eelistavad tähistada valentinipäeva.

Hoopis korvpallivõistlus ja Eurovisioon on sündmused, mis leedulasi rõõmsaks ja kurvaks teevad. Kõik on uhked, kui laulja hästi esineb, ja kõik kurvastavad, kui tal kehvasti läheb.

Leedu teine (kui mitte esimene) religioon korvpall paneb inimesed trikoloore heiskama ja tänavatel pidutsema palju sagedamini kui ükskõik milline iseseisvuspäev.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 0  
 
Gallup
Kas kannate helkurit? (1422)
Jah, alati
44.5%
Ei, mitte kunagi
19.0%
Mõnikord
36.5%
 
Elu24.ee
Fotogalerii
Kõik galeriid »
Välisuudised
Videouudised
Online intervjuud
Blogid
Kaebusteraamat
Tarbija24
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
21:40 10 sihtkohta kuhu üksi reisida

17:15 Naised loovutavad sagedamini terveid rindu

15:56 Inimesed võivad hakata lühenema
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
©1995-2012 Postimees | Kasutustingimused | Töötajad | Reklaam | Kontakt Uudised | Sport | Tarbija24 | Elu24 | Ilm | TV kavad | Koomiks | Telli ajaleht | Arhiiv | Paberleht | RSS feed