Marek Reinaas, mille poolest oli 2000. aasta Eesti reklaamitööstusele murranguline? Mäletatavasti oli tegemist ajaga, mil Eesti majandusele halvad ajad olid just läbi saanud. Sepistati majanduskavu, mida viimase seitsme aasta jooksul oleme nautida saanud ja see paistab ka reklaamidest välja. Üks, mis mul silma jäi, oli see, et sel ajal tuli turult palju uuenduslikke teenuseid, tooteid või ettevõtteid. Võtame või Hansapanga pensionifondid. Enne 2000. aastat ei teadnud keegi, mis see on, pensioni sai riigi käest. 2000. aasta suurimaks kommunikatsioonikampaaniaks olidki teised ja kolmandad sambad – riik ja pangad püüdsid rahvale seletada, miks nad võiksid liituda ühe või teise pensionisambaga. Pöördeline oli see aeg ka telekommunikatsiooni valdkonnas. Internet ja mobiiltelefon hakkasid muutuma kõigile kättesaadavaks igapäevaseks nähtuseks. Lisaks torkas silma põnev reklaamikontseptsioon, mis 2008. aastal poleks enam üllatav, aga 2000. aastal oli ääretult innovaatiline. Esimest korda kasutati ambient media't. Välireklaami kategoorias võitis Uno X, kus tanklate juures muruplatsil olid papist lehmad. See nipp, et turunduskommunikatsioon väljus oma tavapärasest meediast ja seda võis kohata paikades, kus tavaliselt reklaami ei näe, oli väga innovaatiline mõte. Reklaami ei pea tegema 30-sekundilises formaadis õhtul uudiste vahel või kindla mõõduga välireklaami pinnal. Kolmas asi, mis silma jäi ja mis ka reklaamiajalukku peaks minema, oli sotsiaalreklaam «Palju toredaid inimesi». Arvan, et see on üks tore reklaam, mis on tõepoolest rahva sekka läinud. See oli üks väga õnnestunud idee, kuidas integratsiooni ellu viia ja mõlemale rahvusrühmale selgeks teha, et ka kõrvuti saab väga hästi hakkama. Kuidas on muutunud tarbijad võrreldes 2000. aastaga? Tarbijad on muutunud oluliselt pragmaatilisemaks. Kui 2000. aastal kirjutasid reklaami servale «Uudis», siis oli suur hulk inimesi, kes seda proovisid. Kogu ühiskonna uuendusmeelsus oli teisel tasemel. 2008. aastal on ühiskond palju konservatiivsem ja pragmaatilisem. See on oma jälje jätnud ka reklaamitööstusele. Inimesed on targemaks saanud. Kuidas reklaami defineerida? Arvan, et turundus on puhas aritmeetika, aga reklaam on kindlasti kunst. Idee reklaamiks võib tulla kõige imetabasemast kohast, nagu ka filmi või kunstiteose puhul. Reklaami tegemine ei ole tamka nuppude saagimine, kus istutakse kolmekesi tund aega koos ja tulemus on olemas. Reklaami ja kunsti peamine eripära on see, et reklaami ülesanne on lihtsustada. Tänapäeva maailmas võib pesumasina ostmine olla väga keeruline, arvestades selle masina miljoneid toredaid omadusi. Rääkimata arvutitest ja autodest. Kui kunstis on sõnum rüütatud salapäraselt, siis väga hea reklaami omadus on see, et see on üheselt mõistetav. Mis ei tähenda, et reklaamid peaksid olema primitiivsed ja tarbija mõtlemisvõimet mitte arvestavad. Kas Eesti tarbijal on teistsugune kui mujal riikides? Üldjoontes oleme samasugused kui iga teinegi. Võib-olla sellest, et elame halva kliimaga mereäärsel nõlval, on meile tekkinud mõte, et oleme ainulaadsed eksemplarid. Kas Eesti reklaamid on rahvusvahelistel konkurssidel alahinnatud? Kui USAs filmitakse mõnisada tuhat reklaami aastas, siis on loogiline, et mõned neist on väga head. Kui meil tehakse mõnisada reklaami aastas, siis oleks naiivne loota, et ka siin välguks kogu aeg. Selleks, et ka Eesti reklaamid võidaksid rahvusvahelisi auhindu, tuleks meil teha suuremat koostööd oma partneritega suurtes kettides, kes teevad teadlikku ja korralikku tööd selle nimel, et nende tööd rahvusvahelistel festivalidel võidaksid. Kui saadame Cannes'i või Eurobesti festivalidele kümmekond tööd aastas, siis sealse 10 000 kandidaadi seast välja paista on väga keeruline. Kui võtame kas või «Sügisballi» tegijad, siis nad on Eestis päris palju reklaamfilme vändanud. Vaevalt et nad nendesse reklaamfilmidesse vähem oskust või kirge sisse on pannud. Kuidas mõjutab praegune majanduse jahenemine reklaamitööstust? Kui räägime ettevõtetest, kes näevad kaugemale kui üks majanduslangus, siis nende reklaamivallas tehtavaid otsuseid see oluliselt ei mõjuta. Vastupidi – majanduslangus on aeg, kui turgu ümber jagatakse, ja seda teavad ka turuliidrid. Eesti reklaamitööstuse tulevik ei tohiks olla väga nukker, sest meil on kindlasti piisavalt ambitsioonikaid tegelasi, kes seda turgu soovivad ümber jagama hakata. Usun, et praegusel ajal tõusevad hinda kogemused – nõutud on need reklaamitegijad, kes ka üheksakümnendate lõpu languse kaasa tegid. |
