Läinud kolmapäeval Harju maakohtus kohtunik Katre Poljakova eestvedamisel toimunud istung lõi Eesti kohtusüsteemis pretsedendi. Kunagi varem pole Eestis kedagi süüdi mõistetud nii raskes kuriteos, kui seda on alaealiste vägivallaga narkodiileriks sundimine.

Oma narkoäri

Süüdistuse järgi lõid Ruslan Jagudin (24) ja Dmitri Kotškin (20) 2003. aasta lõpus oma narkoäri. Hankinud suurtes kogustes amfetamiini, valmistasid nad tänavamüügiks sobilikud doosid ja leidsid narkootikumide veoks autojuhi.

Otsides sobilikke tänavamüüjaid, jäi meestele silma naabermajas elanud tollal 17-aastane Stanislav Bergštein, samuti tolle sama vana sõber Sergei Rudakov.

Nagu kohtutoimikust selgub, oli kuus talve koolitarkust saanud ja seejärel Tallinna keskturul lihunikuna töötanud ning kahel korral pisipättuste eest karistatud Bergštein tollal sobivalt mõjutatav.

Ühel õnnetul tööpäeval oli ta käsi veidi vääratanud, kirvetera tabas teist kätt ja raius maha kõik sõrmed. Ootamatult invaliidistunud noormees oli valmis vastu võtma igasuguse teenistuse.

Bergštein sai «ülemustelt» kauba ja alustas tööd. Seltsiks oli tal tihti kaasas samuti 17-aastane sõber Rudakov, kes esialgu ise narkootikume ei müünud. Kuid pidevalt käes olevad narkootikumid olid noortele ahvatluseks.

«Müügitöö tegi neist narkomaanid,» nentis juhtumiga tegelenud Põhja ringkonnaprokurör Rita Siniväli. Poistel tekkisid võlad, järgnes karm vestlus «ülemustega», ähvardused ja peks ning müüma tuli hakata ka seni vaid pealtvaataja rollis olnud Rudakovil.

Kui Bergštein ja Rudakov jõudsid järeldusele, et diileritöö ja narkootikumide tarbimine nad põhja veab, ning soovisid lõpetada, selgus, et tagasiteed enam pole. Lahkumissooviga esinenud Bergšteinilt pressiti välja nn lõpetamisraha, kuid ka selle äramaksmisel ei lubatud tal lahkuda.

Bergštein põgenes oma äsja 16-aastaseks saanud tüdruksõbra Natalja Šaronovaga ühte suvilasse peitu, kuid pääsu polnud.

Põgenikud kätte saanud «ülemused» ei jätnud valikut ka veel põhikoolis käivale Šaronovale. Näinud pealt Rudakovi jõhkrat peksu ja saanud tunda nuga oma kõril, nõustus korralikust perest pärit tüdruk diileriks hakkama.

«Nagu ta ütles, hakkas ta müüma, sest kartis oma poiss-sõbra Bergšteini elu pärast,» märkis Siniväli. «Teda mõjutati nii füüsiliselt kui moraalselt, ähvardati, et rebime tükkideks, kui müüma ei hakka.»

Erinevalt kahest poisist ei tarvitanud tüdruk ise kordagi narkootikume ja käis korralikult koolis. «Tugev isiksus, vastutusvõimeline, väga hea südamega,» iseloomustas teda prokurör. Neiu andis uurimisele väärtuslikku infot, salgamata, liialdamata ega muutmata midagi.

Tundes oma pruudi hella hinge, üritas Bergštein vanglast saadetud kirjadega tüdrukut mõjutada, et see kogu süü enda peale võtaks, kuid siis juba asjatult.

Kes teab, kui kaua oleksid narkoikkes alaealised tänavail doose müünud, kui politseisse poleks tulnud infot, et selliste-ja-selliste tundemärkidega noored müüvad Lasnamäel amfetamiini.

Harju maakohus mõistis kaks peasüüdlast, Jagudini ja Kotškini kuueks aastaks vangi.

Kolmandal põhilisel süüdistataval, autojuht Stanislav Prohhorovil (26) tuleb trellide taga olla, vaid kaks aastat ja kuus kuud sest kuigi ta süüdistuse järgi osales alaealiste sundimises ja narkootikumide müügi organiseerimises võrdselt Jagudini ja Kotškiniga, ei õnnestunud tema süüd praegu tõendada. «Kaalun Prohhorovi otsuse edasikaebamist,» kinnitas prokurör.

Kaebavad edasi

Otsuse kavatsevad ilmselt edasi kaevata ka Jagudin ja Kotškin. Jagudini kaitsja, vandeadvokaat Natalia Lausmaa andis Postimehele mõista, et vähemalt ühes süüdistuspunktis loodab ta paar trumpi tagataskust lagedale tuua.

Karistuse said ka kolm alaealist diilerit. Ainsana sai tegeliku vanglakaristuse Bergštein, kellele mõisteti aasta ja kolm kuud vangistust. Teised kaks pääsesid tingimisi.