Hispaaniast leitud neandertallase jäänused. Foto: AP

Teadlaste kinnitusel on Hispaania Põhja-Aafrikas asuvast Ceuta enklaavist leitud eelajalooliste küttide-korilaste jäänused sarnased Lõuna-Hispaaniast leitutega.

Ceutast leitud keskmisesse kiviaega kuuluvad neandertallaste tööriistad sarnanevad Hispaania leidudega. 

«See võib lahendada paljude teadlaste paradigma, kes on siiani keeldunud uskumast Lõuna-Euroopa ja Põhja-Aafrika vahelisi kiviaegseid kontakte,» kirjutas Jose Ramos Cadizi ülikooli arheoloogiaajakirjas avaldatud artiklis.

Kuigi teadlased pole veel teinud lõplike järeldusi, on neil tõendusmaterjal, et neandertallased jõudsid meritsi Põhja-Aafrika Ceuta piirkonnast Euroopasse.

Cadizi ülikooli uurijad kinnitasid, et Euroopat mõjutanud jääaegadel oli Gibraltari väina laius praeguse 14 kilomeetri asemel palju väiksem.

Lisaks oletavad teadlased, et väina keskel olid kunagi väikesed saared, mis hõlbustasid ühelt mandrilt teisele pääsemist.

Sellest ajastust pärit looma- ja taimejäänuste leiud näitavad, et nendel kahel Vahemereäärsel piirkonnal oli sarnane floora ja fauna.

Neandertallaste oskus ületada väikest veekogu aitab selgitada, miks Ibeeria poolsaarelt leitud inimjäänused on Prantsusmaalt leitutest vanemad.

«Kui ainus tee Euroopasse kulges läbi Lähis-Ida, siis pidid need inimesed jõudma esmalt  Prantsusmaale ja alles siis Hispaaniasse,» selgitas José Ramos.

Külma kliimaga harjunud neandertallased domineerisid Euroopas ja Lääne-Aasias keskmisel kiviajal, kuni tänapäevainimesed hakkasid neid välja tõrjuma.

Esimene neandertallaste pealuu leiti 1848. aastal Gibraltari poolsaarelt. Liiki kui sellist hakkasid teadlased teadvustama aga alates teisest leiust, mis tehti 1856. aastal ühest Saksamaa kivimurrust.

Lõuna-Hispaania oli teadlaste arvates 30 000 aastat tagasi üheks viimaseks neandertallaste elupaigaks, enne kui nüüdisaegne inimene ehk homo sapiens nad välja tõrjus.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.5