|
Ennekõike on kontseptsiooni eesmärk arendada terviklikult välja
Linnahalli piirkond, märkis abilinnapea Taavi Aas.
«Linnahall on Tallinna merevärav, mis peaks meritsi saabujatele looma meie
pealinnast soodsa esmamulje, kuid praegune pilt pole ühe Euroopa pealinna
vääriline,» nentis Aas.
Tallinna merele avamise kontseptsiooni kohaselt kujuneb Linnahalli
lähiümbrusse kaasaegne, multifunktsionaalne linnakeskus, vahendas volikogu
pressiteenistus. Rekonstrueerimis- ja ehitustöödega tahab linnavalitsus lõpule
jõuda aastaks 2011, mil Tallinn kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit.
Linnahalli ja endise elektrijaama vahelisele alale, kus praegu asub
kütusetankla, on plaanis püstitada linna haldushoone, millesse koondatakse kõik
linnavalitsuse allüksused ja linnavolikogu. Lisaks bürooruumidele kavandatakse
hoonesse ka senisest enam avalikku pinda – teenindussaal, väljapanekute ruumid,
kohvikud jms.
Haldushoone kõrvale on plaanis rajada park, mere äärde rannapromenaad,
kalaturg ning purjejahtide ja mootorpaatide teenindamiseks mõeldud
jahisadam.
Linnahall on plaanis rekonstrueerida rahvusvaheliseks konverentsikeskuseks,
kus on võimalik korraldada ka messe. Linnahalli kai ehitatakse meretaksot ja
väikealuseid teenindavaks sadamaks.
Endised soojuselektrijaama hooned renoveeritakse Kultuurikatlaks. Moodne,
erinevaid kunstiliike ühendav kultuuriloome- ja esituskeskus on ühtlasi ka
Euroopa kultuuripealinna 2011 tegevuskeskus.
Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna volikogu fraktsioon avaldab heameelt, et
keskerakondlaste kontrollitav linnavolikogu kiitis äsja heaks IRLi varasema
linnapea Tõnis Paltsi poolt käivitatud kontseptsiooni Tallinna avamisest
merele.
«Veel 15 aastat tagasi ei saanud isegi unistada, et Tallinna kallastel keegi
peale Vene sõjaväe toimetab – tallinlasele oli see piirkond suletud, seega
olematu,» ütles IRLi fraktsiooni liige Indrek Raudne.
Raudne soovitas praegusel linnavõimul Tallinna merele avamise kontseptsiooni
edasi arendades jalgratast mitte leiutada – rannaalade funktsioonid on
teada-tuntud erinevates riikides. Need on puhkuse ja vaba aja veetmise
võimalused – olgu selleks siis kultuurisündmused, meelelahutusüritused või
sportlik tegevus.
«Tallinna rannaalal võiksid paikneda väikelaevade kaid, surfiklubid,
purjespordikoolid, veekeskused, kalaturud ja -restoranid,» rääkis Raudne.
«Aga miks ei võiks seal ka kala püüda?»
Rannaala läbimõeldud arendamine teeb Tallinna atraktiivsemaks nii
tallinlastele kui ka turistidele, teatas IRLi fraktsioon.
«Põhimõte peab olema üks – rannaala teenigu tallinlast ja võõrustagu linna
külalist!» lausus Raudne. «Kui turistidel on rohkem huvitavaid kohti, kuhu minna
ja sisukalt aega veeta, jäävad nad siia pikemaks ajaks. Sellest kasvab nii
Tallinna tuntus kui tema jõukus.» Toimetas Aivar Õepa, Postimees.ee |
