|
Iga teine ELi kodanik möönab, et ta kasutab aidsi nakatumise vältimiseks
seksuaalsuhetes ettevaatusabinõusid, teatas uuringufirma TNS Emor.
Ootuspäraselt on noored ettevaatlikumad – 15-24-aastastest kasutab
kaitsevahendeid 71 protsenti. Sama tendents ilmneb ka kõrgema haridustaseme ja
linnaelanike puhul.
Eestis kasutab ettevaatusabinõusid 56 protsenti kodanikest, Soomes 49
protsenti, Lätis 38 protsenti ja Leedus vaid 34 protsenti kodanikest.
Iga teine ELi ja ka Eesti kodanik püüdleb võimalikule aidsiohule mõeldes
stabiilsema partnersuhte poole. Sellega asetub Eesti 25 Euroopa Liidu riigi seas
7. kohale.
Leedus väärtustab stabiilset partnersuhet 41 protsenti ja Lätis vaid 29
protsenti kodanikest. Kõige vähem püüdlevad ELis stabiilsuse poole Taani
kodanikud – vaid 20 protsenti.
37 protsenti Eesti kodanikest püüab nakatumist kartes vältida teatud
seltskonda ja inimesi, 32 protsenti on tähelepanelik asjade suhtes, mida
puudutab, ja 30 protsenti püüab vältida teatud kohti, piirkondi või asutusi.
Nende ettevaatusabinõude rakendamise poolest on Eesti esimese viie
ettevaatlikuma ELi riigi hulgas. Euroopa Liidus keskmiselt väldib nimetatud
tegevusi 14-17 protsenti kodanikest.
Euroopa Liidu keskmisele sarnane on kodanike käitumine ka Lätis ja Leedus.
Kõige julgemad on Soome ja Rootsi kodanikud – vaid alla 10 protsendi kodanikest
on mainitud tegevustes ettevaatlikud.
Eesti ja Läti kodanikud on Leedu kodanikest mõnevõrra paremini informeeritud
võimalikest HI-viirusesse nakatumise ohtudest.
Nagu selgub Eurobaromeetri tulemustest, on Baltimaades üldlevinud
väärarvamused, et HIVi võib saada verd andes, aidsihaige või viirusekandja eest
hoolitsedes või nakatunu kasutatud esemeid puudutades. Nende väidete puhul on
valesti vastanute osakaal kolmes Balti riigis võrreldes teiste ELi riikidega
oluliselt suurem.
Uuring toob välja, et Eesti ja Läti kodanikud hindavad aidsi
ennetustegevuseks ja leviku tõkestamiseks rakendatavaid meetmeid
ebapiisavateks.
Näiteks Rootsi ja Soome kodanikest üle 80 protsendi leiab, et aidsihaigete
ravimine ja nende eest hoolitsemine on koduriigis efektiivne, Eestis ja Lätis
arvab nii vaid iga neljas kodanik.
Soome kodanikud hindavad kõrgelt ka aidsi teavituskampaaniate efektiivsust.
Eesti ja Läti kodanikud on oma kodumaal korraldatud sotsiaalkampaaniate mõjususe
suhtes küllaltki kriitilised.
Uuringutulemused pärinevad Euroopa Komisjoni tellimusel korraldatud
Eurobaromeetri eriuuring AIDS Prevention, mille raames intervjueerisid TNS grupi
uuringufirmad ELi liikmesriikide ja kandidaatriikide kodanikke alates 15.
eluaastast.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |