Austria suusamekas Ramsaus harjutav kahekordne suusatamise olümpiavõitja Kristina Šmigun võtab rahulikult kiibitsejate vankumatut arvamust, et avalikkuse ette astub üks Kristina, mask peas, ja mujal elab hoopis teine Kristina.

Kõrvaltvaatajale paistab, et Kristina Šmigun on inimesena palju muutunud. Veel kolm-neli aastat tagasi loopis ta oodatust kehvema etteaste järel suuski ja tõi kuuldavale vandesõnu. Nüüd on endine Kristina Šmigun areenilt kadunud. Kas ta hoiab pulbitsevat iseloomu PR-meeste soovitusel vägisi vaka all?

«Arvan, et olen natukene suuremaks kasvanud – mõistus on pähe tulnud,» arutleb 29-aastane Kristina Šmigun. «Enam ei ole vaja suuski loopida, tekkinud probleeme on võimalik ka rahulikult arutada. Kuid ma ei ole endise Kristina peale üldse pahane, et ta kogu aeg emotsioone välja purskas.»

Kaitseingel Kristjan

Pärast väikest mõttepausi jätkab tippsuusataja: «Võib-olla ma tõesti tegin kellelegi liiga – palun vabandust, see olin mina. Ja kui ma praegu rahulikum paistan, või hoian asju endas ning räägin nendest tiimi sees tasakaalukalt, siis olen see ikkagi mina. Ma olen lihtsalt natukene suuremaks kasvanud,» kordab ta.

Olümpiatriumfi järel pakub Kristina Šmiguni käekäik avalikkusele veelgi suuremat huvi. Heade sportlike tulemuste huvides on ta põhimõtetele kindlaks jäänud, tehes kaalutletud valikuid. Suhtlemist korraldab endiselt mänedžer Kristjan Thor Vähi, kellega suusadaam enne edukat Torino olümpiat kihlus.

«Mul on kaitseingel Kristjan,» lausub Kristina Šmigun. «Ta teab täpselt, et kui olen otsustanud väga hästi suusatada, ei ole mul võimalik igale poole jõuda. Pean saama korralikult treenida ja puhata. Ma ei saa avalikel üritustel eriti palju osaleda. Olen sunnitud tihti kutsetele eitavalt vastama.»

Kristina Šmiguni kinnitusel pole teda kordagi kummitanud küsimus: miks ma pean seda ränkrasket tööd tegema, tiitlivõistlustelt on ju kõik säravamad medalid juba koju toodud? «Mulle meeldib suusatamine, tõepoolest meeldib – ma ei saa sinna midagi teha,» ütleb otepäälanna ja tema suule tekib malbe naeratus.

Neumannova kihutab

«Ausalt öeldes naudin harjutamist rohkem kui iial varem,» kinnitab Kristina Šmigun nii jõuliselt, et patt oleks tema sõnades kahelda. «Teades, et mägedes on suurepärased treeningutingimused, tõusen isegi hommikul meeleldi. Ramsau laager on oodatud laager. Esimest korda tulin siia 1993. aastal. Tunnen end nagu kodus.»

Üldjoontes timmib Kristina Šmigun vormikõverat samamoodi nagu eelmiste hooaegade eel. «Viimasel kolmel aastat olen natukene intensiivsust tõstnud,» märgib Eesti parim naissportlane. «Meil on kindel kuuepäevane tsükkel. Ramsaus saab teha kõike, mida vaja: suusatada, joosta ja ka rullsuuskadega sõita.»

Kristina Šmigun parandab hoolsalt treeningu kvaliteeti. «Tehnika peab kogu aeg paigas olema,» nendib ta. «Vahel vajub jäise ilmaga põlv ära. Isa (treener Anatoli Šmigun – toim) juhib sellele tähelepanu. Ütlen: jää on! Ta vastab, et see pole mingi põhjus, halbade tingimuste kiuste tuleb endast alati parim anda.»

Kristina Šmiguni treeningugruppi kuuluvad ka õde Katrin ja Aivar Rehemaa. «Ei kujutaks ette, kui peaksin üksi harjutama,» tõdeb ta. «Katerina Neumannova ja Valentina Sevtšenko on siin üksinda. Raske. Ka mina teen põhitreeningu ise, aga Katrini ja Aivari seltsis on mõnusam harjutama minna ning tagasi joosta.»

Rivaalide tegemised jäävad nii ehk naa Kristina Šmigunile silma. «Ikka luuran,» sõnab ta lõbusalt. «Kas tahan või ei taha, kuid näen neid. Kui ma päris noor olin, treenisid siin Jelena Välbe ja Larissa Lazutina. Isa ütles: vaata, kuidas nad sõidavad. Venelannadel kujunes peaaegu iga treening võistluseks.»

«Kui mul korralikke tulemusi poleks, jälgiksin võib-olla praegugi, kuidas paremad harjutavad,» jätkab Kristina Šmigun. «Ent mina olen heade tulemusteni jõudnud oma teed mööda käies. Ja miks peaksingi vaatama Neumannovat, kes igal treeningul tõesti hirmuäratavalt kihutab. Talle sobib see.»

Postimehele andis Kristina Šmigun intervjuu eelmisel kolmapäeval, kui ta pärast väsitavat harjutamist teenitud puhkepäeva nautis. «Pika laagri esimese nädala järel olen puhkepäeval reipam kui praegu ning tahan linnas pisut ringi vaadata, kuigi kõik kohad on juba niigi tuttavad,» märgib ta.

Laagri lõpus ei tõmba Kristina Šmiguni isegi tugeva magnetiga hotellist välja. «Tänane päev oli ses mõttes hea, et vihma sadas – ei pea üldse tormama. Samas pole mul kunagi igav. Alati napib hoopis aega, et jõuaksin kõik soovitud asjad ära teha. Ei teagi, kas olen liiga aeglane,» lausub ta muheledes.

Võistlusi veel ei oota

Treenitust hindab Kristina Šmigun sõnaga «hea». «Võtame ettevalmistust natukene rahulikumalt kui eelmisel aastal,» tõmbab ta ühe paralleeli. «Enesetunne on praegu tunduvalt värskem kui mullu sügisel samal ajal. Toona olid mul lihased pidevalt väga valusad. Kannatasin rohkem.»

Võistlustele Kristina Šmigun ei kibele, kuigi avastart Soomes Olosel toimub vähem kui nelja nädala pärast. «Mõnel aastal ootan juba suvel pingsalt talve saabumist,» tunnistab ta. «Aga praegu olen hästi rahulik. Arvan, et kui osalen Olosel esimese lume võistlusel, tekib ka tavapärane mõnus tunne.»

Tänavuseks peaeesmärgiks on Kristina Šmigun seadnud MK-sarja üldvõidu jahtimise, sest esikoha eest saadav mainekas kristallgloobus tal veel puudub. «Jaanuarikuu alguses pärast Tour de Ski’d vaatan, mis seisus ma olen. Maailmameistrivõistlusteni jääb siis veel piisavalt palju aega,» lausub ta.

Ema laagris koka ametis

Kristina Šmiguni sõnul on tema ema Rutt (pildil) viimased viis aastat Ramsau laagris kiiduväärselt kokaametit pidanud.

1993. aastast maalilises Ramsaus valdavalt ühes ja samas hotellis peatuv Eesti parim naissportlane Kristina Šmigun peab ema valmistatud hõrgutavaid roogasid tavapärastest hotellitoitudest tunduvalt paremateks.

«Varem sõin hotellis, aga sellest ei piisanud,» lausub tippsuusataja. «Vahel pakuti õhtul võileibu, siis jäi kõht päris tühjaks. Nüüd on kõik korras, maitsev toit jõuab õigel ajal lauale, ja seda on alati piisavalt palju.»

Kristina Šmiguni kinnitusel sööb pere Alpide vahel asuvas linnakeses Eestist kaasa võetud lemmikleiba ja juustu. «Värsket ostame siit juurde. Poed ja laod on meile aastatega juba tuttavaks saanud,» lisab ta (PM)

Tippsuusataja Kristina Šmigun

• Sündinud 23.02.1977

• Pikkus 168 cm, kaal 59 kg

• Saavutusi tiitlivõistlustel: kahekordne olümpiavõitja, maailmameistrivõistlustelt pälvinud ühe kuldmedali, kolm hõbedat ja kaks pronksi.

• Treenib isa Anatoli Šmiguni juhendamisel.