Naised kasutavad arvutit meestest rohkem
(23)
15.11.2005 00:01
Kaire Uusen, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Eesti elanikel on vähem arvuteid kui lääneeurooplastel, näitab värske
Eurostati uuring. Samas on Eesti ainus ELi maa, kus naised kasutavad arvutit
rohkem kui mehed.
Vaid kolmes riigis – Lätis, Leedus ja Soomes – kasutavad Eurostati andmeil mehed ja naised arvutit samapalju. Mujal Euroopa Liidus pruugivad mehed arvutit rohkem. Keskmiselt kasutab 16–74-aastaste ELi elanike seas arvutit meestest 58 ja naistest 51 protsenti. Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Viik oletas, et tõenäoliselt seletab uuringu tulemust Eesti tööturg. «Paljud naised vanuses 30 ja ülespoole töötavad kaubandus- ja teenindussfääris, kus on arvutikasutus laialt levinud,» selgitas ta. Soospetsiifilised tööd Sama pakkus ka rahvastikuteadlane Kaljo Laas. «Mehed on küll tippametnikud, aga enamikus teistes nn meeste valdkondades ei kasutata ega õpita arvutit,» selgitas ta. «Näiteks ehituses ei ole vaja arvutit, seevastu sekretäri või gümnaasiumiõpetajana töötaval naisel on arvutioskus hädavajalik.» Laasi hinnangul võib statistika näidata naiste suurt osakaalu arvutikasutajate seas ka seetõttu, et neid on teatud vanusegruppides oluliselt rohkem kui mehi ja viimaste lühem eluiga. «Mujal ei ole eluea vahe nii suur, aga Eestis elavad naised meestest 11 aastat kauem,» tõdes ta. Rahvastikuteadlane tõi välja ka selle, et Eestis toimus internetiseerumine väga kiiresti ja koolitusi korraldati suhteliselt palju. «Ma ei tea, kas seda on uuringus arvestatud, aga ka kõik pensionärid, kes vähegi tahtnud, on saanud Eestis arvutikoolitust,» märkis ta. «Eestis on aga pensionäridest pea kaks kolmandikku naised.» Teistes riikides Laasi andmeil pensionäridele tasuta arvutikoolitust tehtud pole. Mujal on pensionärid jõukamad ja teavad ise, millega tegelevad, nentis ta. «Eesti pensionäride arvutikoolituse taga oli mõte, et nad kehva toidu juures ei nuriseks ja saaks elus paremini hakkama,» lausus Laas. IT Kolledži õppejõud Linnar Viik tõi välja ka hariduse argumendi. «Näiteks kõrgharitud inimesed kasutavad rohkem internetti ja naised on üldjuhul haritumad,» selgitas ta. Euroopas keskmine Lisaks on muutunud infotehnoloogia lihtsamaks. Arvutiteenuste arenduses on jõutud punkti, kus nende seas leidub igaühele midagi huvitavat ja vajalikku, nentis Viik. «Meie regiooni eripära on ehk see, et valitsused ja erasektor on nii kogu regiooni tasandil kui ka riiklikel tasanditel internetti propageerinud juba aastaid,» märkis ka Viik. Eeltoodud Eurostati uuringu järgi jääb Eesti aga ELi keskmistele näitajale alla nii arvutite kui ka internetiühenduste arvu poolest. ELis on arvuti 54 ja Eestis ainult 36 protsendil leibkondadest. Internetiühendusi on ELis keskmiselt 43 ja Eestis 31 protsendil leibkondadest. Arvutite arvu ja internetiseerituse poolest on esikohal Taani ja Holland.
|