«Lapsed hakkavad ruttu teiste järgi potil käima. Võtame tal lihtsalt rühmas mähkme ära. Nii on tal halb olla, kui püksid märjad,» kirjeldab sõime-võõrutust lasteaiakasvatajast ämm leebelt naeratades. Brrr! Kui mu lapsel just p e a b halb olema, juhtugu see vähemalt kodus. Nii teatangi ühel hommikul Kratale pidulikult, et tänasest algab mähkmevaba elu, ja istutan ta potile. Vupsti! kaob tütrekribu oma teed.Sirts! Sirts! Sirts! Kolmandad püksid pluss polsterdatud toolipõhi. Sirts – kuidas küll n i i t i h t i? Ja miks Krata märjad püksid ainult mind häirivad? Kribu ise sibab ringi ühtmoodi muretult, olgu pepu kuiv või märg. Hädise näo teeb ta vaid suure kaka puhul, aga siis ma ju vahetan riided jalamaid, kuidas muidu. Koos lastega külla tulnud Naabrinaine vajub meenutustesse: «Kui mu poiss oli aasta ja kaheksakuune, siis hoidsin teda ka ilma mähkmeteta. Suvel, kui me olime maal mu ema juures. Oi, ta sirtsutas igale poole, diivanile ja...» «Kuidas te diivani puhtaks saite?» «Noo,» naeratab Naabrinaine, «see on üle kahekümne aasta vana. Tuulutasime... ja laotasime käterätiku peale, et haisu poleks tunda...» «Oeh...» «Kuu aega hoidsime poissi ilma mähkmeta, aga ta ei saanudki midagi aru. Lõpuks kaheaastasena õppis sõimes teiste järgi potil käima.» Hmm, et teiste järgi? «Neli pottipissimist!» kuulutan õhtul töölt tulnud mehele. «Kuidas nii?» «Mina...» tunnistan, «näitasin ette...» Mees itsitab. Krata omakorda on skoorinud üks... kaks... ü h e k s a paari pükse, loendan õhtul puhast pesu nöörile kuivama riputades. Pluss masina pesutsükli ajal märjatud püksid, nii et kokku k o l m t e i s t! N e l i t e i s t! V i i s t e i s t! K u u s t e i s t!!! Appi, tahan kuivemat ja muretumat tunnet! Panen Kratale mähkme ümber. Liiga vara veel sellest loobuda, vähemalt minu jaoks. Las aga õpib lastesõimes teiste järgi. Ainult huvitav, kuidas need «teised» on potilkäimise selgeks saanud? |
