Et enne seminari esinejatest veidi enam teada saada, tuli veidi guugeldada. Tulemus oli parajalt intrigeeriv – Petri Kokko on endine maailma tipptasemel iluuisutaja, kes koos oma (toona tulevase) naise Susanna Rahkamoga 1995. aastal Euroopa meistrivõistlused kinni pani, maailma parima selgitamisel tuldi samal aastal teiseks. Seega on Petri Kokko paindlik ja harjunud kiirete manöövritega. Kindlasti on need omadused olnud abiks töös ühes maailma kõige kiiremini arenevas firmas Google.Kõik algab otsingust Aga et Petri Kokkot ja tema Tallinnas avaldatud mõtteid paremini mõista, tuleks meenutada Google’i sünnilugu. Oli 1996. aasta, kui USA Stanfordi ülikooli tudengid Larry Page ja Sergey Brin otsingumootoritega tegelema hakkasid. Plaan oli lihtne: paar aastat otsimootorit arendada ja seejärel korraliku raha eest maha müüa. Ent kuigi juba oli näha märke esimesest internetibuumist, ei õnnestunud noormeestel ratsa rikkaks saada. USA tuntud netikeskkonna Yahoo! asutaja David Filo soovitas poistel hoopis oma otsingufirma luua. Muide: tulevase Google’i tehnoloogiat pakuti ka ühele siiani tundmatuks jäänud kohalikule USA portaalile, mille juht ütles: «Meie kasutajaid otsing ei huvita.» Oi, kuidas ta eksis! Seminari sisse juhatades küsis moderaator Epp-Kristiina Keerov saalilt, milliseid otsingumootoreid kohalviibijad kasutavad. Neti.ee kasutamist tunnistasid paljud, Google’i nime kuuldes tõstsid kõik üksmeelselt pea. Google on vaieldamatult internetiotsingute lipulaev ja Petri Kokko särab oma tööandjast rääkides. Google’i turuosa hindavad eri organisatsioonid isemoodi, kuid üks on kindel – üle poole otsingutest veebis tehakse just Google’i kaudu. Ettevõte, mis oma suhteliselt lühikeses ajaloos on kaasa teinud kõik tehnoloogia arenguga kaasnenud kasutamisharjumuste muutused, mängib üha tähtsamat rolli ka uute harjumuste kujundamisel. Tehnoloogia ees, harjumused järel Kokko esitlusslaididel olid sõnad read (e. k lugema – toim), buy (ostma), trade (vahetama), talk (rääkima) ja publish (avaldama). Need iseloomustavad väga hästi viimase aja netitrende. Veebi kasvav infohulk ja kasutajaskond viib pea kõik internetti kasutavad inimesed just otsingumootorite juurde. Petri Kokko ei rääkinud otsingumootorite tehnoloogiast või kuidas otsingutulemuste hulgas esile tõusta. Olulisem ja suurem osa ettekandest oli kiidulaul trendide ja harjumuste märkamisele ja mõistmisele. Üks peamiseid trende, mida Kokko oma ettekandes välja tõi, räägib tavalistest internetikasutajatest. Lisaks sellele, et maailmas on neid juba miljard, kipuvad nad juba määrama internetis pakutavat. Kui maailmas on 50 000 ajalehte, siis nende kõrval ilutseb 54 miljonit ajaveebi ehk blogi. Kokko väidab koguni, et ka 40 protsenti uudistest loevad internetikasutajad blogidest. Kui siia lisada aina popimad videoblogid ja netikasutajate muul moel avaldatud videod, ei pea oma rolli pärast muretsema mitte ainult trükimeedia, vaid ka televisioon ja raadio. Et huvitava infoni jõuda, on vaja otsida, otsida ja otsida. Ja et otsimine ei jääks pelgalt otsimiseks, vaid päädiks leidmisega, ongi Google see koht, kust enamik meist otsib. Paljud saalisolnud tundsid huvi, millega Google selgitab, et eri aegadel ise arvutitest tehtud otsingud annavad erinevaid tulemusi. Kokko selgitus oli nii lihtne, et naljakas on selle peale ise mitte tulla: kõik meie ümber areneb niivõrd kiiresti. Sekundi murdosa jooksul on Google saanud targemaks ja oskab anda täpsemaid tulemusi. Samas on sellesama sekundi murdosa jooksul kättesaadavaks tehtud hulk uut informatsiooni, mida otsingutulemustesse lisada. Nähtavaks raha abil Et seminari eesmärk oli leida lahendusi, kuidas turundajad saaksid oma tooteid otsingumootorites paremini nähtavale tuua, tõi üks seminari korraldajaid Robin Gurney mõned statistilised arvud. Nimelt klõpsab linkidele, mille avaldamise eest on makstud, 20 protsenti kasutajatest, enamik usaldab nn orgaanilisi otsingutulemusi ehk otsimootori analüüsi tulemusi. Mida saaks turundaja sellises olukorras teha? Kümned konsultatsioonifirmad ja tarkvarapaketid lubavad ettevõtte positsiooni otsingutulemustes parandada – teatava summa eest. Ja kindlasti saavutatakse kulutades ka tulemusi. Kuid see ju ei aita keskmist turundajat. Pealegi, kui me kõik hakkaksime nüüd oma positsioone parandama, lõpetaksime ikkagi lõhkise küna ees. Seetõttu jäigi meelde Perti Kokko innovatiivsusele ja eksperimenteerimisele õhutanud etteaste, milles põhiväärtustena nimetati ikka parimaid tooteid ja teenuseid. Eksperimenteerima kutsub Kokko aga seetõttu, et keegi meist ei tea, mis tegelikult töötab.
Google’i impeerium Google Maailma suurima kasutajaskonnaga otsingumootori turuosa ületab 50 protsendi künnise. Tegutsedes kümnetes riikides, on Google kõikjal peaaegu välja söönud kohalikud otsingumootorid, kuna pakub otsingutele täpseid ja ammendavaid vastuseid olenemata sellest, millises maailma otsas otsija parajasti asub. YouTube Maailma populaarseim videosait, mille rajasid 2005. aasta veebruaris kolm endist PayPali töötajat. 2006. aasta oktoobris teatas Google, et omandas firma 1,65 miljardi USA dollari eest, tasudes Google’i aktsiatega. Sarnaseid videoportaale on hiljem tekkinud kümnete kaupa, kuid YouTube oli esimene või vähemalt üks esimesi. Blogspot Tasuta blogimisvõimalust pakkuv Blogspot liikus Google’i arsenali 2003. aasta veebruaris. Tagantjärele hinnates nägi Google toona ette blogide kiiret tähelendu. Google Earth Tõestuseks, et miski pole võimatu, on Google ette võtnud terve maailma kaardistamise. Satelliitfotode abil on igaühel meist võimalik hiirega mööda maailma ringi reisida ja vaatamisväärsustega tutvuda. Tallinn paistab Google Earthis ütlemata armsa linnakesena. Orkut Rate pole elu, aga Orkut, näe, on. Nii laulis ansambel Neljapäev. Orkut on Google’i töötaja Orkut Büyükkök-teni rajatud suhtluskeskkond, mis on saanud eriti populaarseks Brasiilias, kust on pärit pooled portaali kasutajad. Mõnikord tundub aga, et Orkutis on ka kõik eestlased.
Väikeses Eestis otsitakse omal moel E!turunduse kümnendal seminaril tutvustasid oma tegemisi ja seisukohti ka eestlased, Neti arendusjuht Kain Kalju ja mobiilotsinguid tutvustanud Siim Saksing Mobist. Meie kohalik otsingumootor Neti on kümnetes tuhandetes arvutites internetiväravaks. Kuid Google’ist Neti erineb. Nimelt pakutakse lisaks otsingule netilehekülgede kataloogi. Mujal maailmas on selline veel vaid Open Directorys ning Yahoos. Kuid Kain Kalju sõnul on Eesti piisavalt väike, et siin saaks veebilehtede kataloogi pidada. Otsingumootorid on paljude jaoks ka koht, kus vajalikele lehekülgedele edasi liikuda. Kuidas muidu selgitada, et otsingute edetabeli tipus on terminid, millega seotud saite teavad kõik. Me kõik teame, kuhu tahetakse minna otsingusõnadega «rate», «emt», «mängukoobas» või «perekool». Netis enimklikitud lingid Postimees, SL Õhtuleht ja Hanza.net on samuti kõigile teada. Kui enamik maailma tehnoloogiaekspertidest on juba mõnda aega näinud mobiiltelefoni ja arvuti sulandumist ühtseks seadmeks, siis Siim Saksing Mobist julgeb selles kahelda. Väide, et mobiilse seadmega tehtud otsingute vastused on erinevad arvuti tagant tehtavate omadest, tundub tema sõnul vägagi tõene. Kuigi telefoni ekraan muutub aina suuremaks ja arvutid aina väiksemaks, jäävad telefoni või muu liikuva seadmega tehtavad otsingud ilmselt alati konkreetsele küsimusele vastuse otsimiseks. Saksingu sõnul otsitakse telefonidega näiteks bussiaegu või lähimat restorani. Kindlasti hakkab mobiilses otsingus suuremat rolli mängima ka kasutaja asukoht, kuid esialgu piirab sedasorti teenuse levikut nende kõrge hind. (PM) |
