| Kui
võimupartei Reformierakonna eesmärk täitub, siis praegused üle
neljakümnesed saavad pensionile neli aastat hiljem, 67-aastaselt.
Pensioniea
tõstmine on väga valus teema. Eriti veel siis, kui seda inimestel
nii-öelda käegakatsutavast kaugusest edasi nihutatakse. Oma pitseri
lisab ka teadmine, et eluiga on Eestis euroliidu lühemaid. Pisut rohkem
kui neli keskmist meest kümnest ei näe oma pensionipõlve niikuinii.
Samas pääsu pensioniea tõstmisest pole, küsimus on vaid tähtaegades ja
uues tsensuses.
Ega me väga täpselt tea, kuhu tahaks
peaministripartei järgmise pensionijoone tõmmata. Selle valdkonna
minister räägib 65 aastast. Tööandjate keskliitu koondunud ettevõtjad
tahaks 67.
Siinkirjutajale tähendaks Reformierakonna ettepanek
nelja lisa-aastat. Seda on rohkem kui kümnendik hädavajalikust
pingutusest, et jõuda kokteile trimpava hallpea staatuseni kusagil
soojamerekuurordis. Viimane nauding saab osaks muidugi juhul, kui on
raha, mille eest trimbata. Praegused pensionärid elavad enam-vähem ära.
Ühe prognoosi järgi on 40 aasta pärast tööinimeste ja
pensioniealiste suhe lootusetult paigast ära. Praegu on ühiskonnas
ligikaudu üks kolmandik pensioniealisi, 2050. peaks tööealises
elanikkonnas olema kaks kolmandikku üle 60-aastaseid inimesi.
Pensionäride uputuse paine all ei jätku raha enam riiklikul
pensionikassal, aga ka ühiskond loodab, et inimene teeb võimalikult
kaua tööd, sest töökäsi napib.
Eripensionid ja muud soodustused
pensionikassast teatud gruppidele lähevad löögi alla. Eesti suurim
pension on praegu 33 000 krooni, lisaks on mitukümmend inimest, kes
saavad kuus ligi 30 000 krooni. Keskmine vanaduspension on praegu ligi
kümme korda väiksem, 3769 krooni.
Selliste kääride
olemasolu pole põhjendatud. Kohtunikest või politseinikest
eripensionäridelt raha ära võtta pole õige, aga eripensionide lubamine
teatud ametites töötavatele inimestele tuleks lõpetada.
Varsti
möödub aasta sellest, kui finantsjärelevalve juht Raul Malmstein
tuletas meelde, et riigi kohustuslikus korras nuumatavate teise samba
pensionifondide tasud on ülemäära kõrged.
Pensionile saamise
tingimusi ja ka pensionifondide tingimusi määravatel poliitikutel on
selles osas veel kõvasti tööd. Valitsus keelas küll hiljaaegu
pensionifondidel kliente meelitada klaashelmeste ja muu tühja-tähjaga.
Lisaks
peaks iga inimene ise ka rohkem huvi tundma oma pensioni ja selle
sammaste vastu. Muidu läheb nii, et rikkaks saavad pankurid ja
pensionäridel tuleb soojamaa kuurordist suu puhtaks pühkida.
|
