Draamafestival tegi Linnateatri «Isad ja pojad» suurvõitjaks
15.09.2003 00:24
Villu Päärt
Aigi Viira
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Adolf Shapiro lavastus «Isad ja pojad» teenis Eesti teatri festivali «Draama 2003» ˛üriilt pooled kõigist jagamisele läinud klaastäringutest - viis.
Lisaks staa˛ikale Läti lavastajale pälvisid auhinna veel neli näitlejat - Lembit Peterson, Aarne Üksküla ning tandemina Marko Matvere ja Indrek Sammul -, kunstnik Andris Freibergs ja valguskujundaja Gleb Filshtinski. «Lavastus «Isad ja pojad» on Eesti teatri absoluutne tipp, sinna ei ole mitte midagi teha,» põhjendas ˛ürii esimees, teatrikriitik ja Linnateatri festivali «Talveöö unenägu» direktor Andres Laasik. «See otsus ei sündinud minu dirigeerimisel või mingi intriigi kaudu, see otsus oli üksmeelne, mille vastu töötada olnuks mõttetu.» Püsiv favoriit «Isad ja pojad» teenis kevadisel Eesti teatri aastaauhindade jagamisel lavastajapreemia, Lembit Peterson meesnäitleja preemia. Shapiro on selle lavastuse eest saanud tänavuse Eesti riigi kultuuripreemia ja mullu Eesti kultuurkapitali aastapreemia. Jõuliste sammudega on Linnateatril preemialaua juurde asja olnud ka kahel varasemal draamafestivalil, mil troonisid «Kuritöö ja karistus» ning «Sild». Ülejäänud täringud veeresid tänavu Eesti teatreid pidi laiali. Viljandi Ugala noornäitlejad Maria Soomets ja Karol Kuntsel leidsid äramärkimist kõrvalosade eest «Onu Vanjas». Lavastaja Tiit Ojasoo preemia jõulise kujundikeele eest käis nii Vanemuises lavale toodud «Roberto Zucco» kui Eesti Draamateatris tehtud «Inishmore’i leitnandi» kohta. Peaosa viimases lavastuses ja keskne roll Vanalinnastuudio «Bentis» andsid pääsme auhinnalaua juurde Mait Malmstenile - preemia sooja iroonia eest. Ebamäärane otsus Peeter Jalaka ja Sasha Pepeljajevi ühistöö Von Krahli Teatris, «Luikede järv», tõi tandemile täringu teatrikunsti piiride avardamise eest. ˇürii otsus hoiduda konkreetsete parimate nimetamisest teenis teatriinimeste seas õlakehitusi ja mõistmatust. Varasematel draamafestivalidel on preemiaid jagatud Oscarite tseremooniast tuttaval moel - alates parimast lavastusest kuni kõrvalosatäitjateni. Ugala näitleja Karol Kuntsel, kes võib oma garderoobi ehtida klaastäringuga täpse ja intensiivse kohaloleku eest, võttis mitu minutit, et leida sõnu, millega oma auhinna mõtet seletada. «Ju ma siis olin kohal,» ütles ta. «Oluline on tunnustus, mitte aunimetus.» Laureaatideta pidu ˇürii esimees Laasik põhjendas konkreetsete parimate nimetamisest hoidumist festivalipreemia statuudiga. «Sellist nõuet seal ei olnud,» sõnas Laasik. «Võinuksime selle ise kehtestada, aga seda teed me ei läinud, sest ˛ürii eesmärgiks seati Eesti teatri tugevate ja nõrkade kohtade ülesleidmine tugevuste väljatoomise kaudu. Usun, et terane inimene loeb need välja preemiate ja preemiakandidaatide nimekirjast.» Lähiriikide teatraale koondavas ˛üriis töötas vaid kaks eestlast, lisaks Laasikule professor Rein Raud. Kuigi «Draama 2003» ületas oma suuruselt kõik eelnenud ja ka korraldus vääris osalejatelt ja publikult sulakiitust, jäi klubis Tallinn peetud auhinnatseremoonia kahvatuks. Kümne auhinna laureaatidest oli jagamise aegu kohal vaid üks ning ihaldatud auhinnatäringud jäid nukralt vedelema. Teatrifestivali «Draama 2003» laureaadid Andris Freibergs ja Gleb Filshtinski - harmoonilise ja vastuolulise ruumi loomise eest Peeter Jalakas ja Sasha Pepeljajev - teatrikunsti piiride avardamise eest Karol Kuntsel - täpse ja intensiivse kohaloleku eest Mait Malmsten - sooja iroonia eest Tiit Ojasoo - jõulise kujundikeele eest Lembit Peterson - mõtte ja rütmi kooskõla eest Indrek Sammul ja Marko Matvere - teineteist toetavatele vastanditele Maria Soomets - pisiasjadeni ulatuva andumuse eest Aarne Üksküla - kahekordse süvenemise eest Adolf Shapiro (pildil) - lihtsalt
| Kas soovitad lugu teistele lugejatele? |
   |
| Hinne: 3.04 |
|
Tee koduleheks
