Peaministri, Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi sõnul loob Keskerakonna ja Rahvaliidu koostööleppes kirjapandu päris hirmutava tulevikupildi, sest seni Eestile edu toonud majandussüsteem keerataks pea peale.

Kuidas mõjutab Rahvaliidu ja Keskerakonna koostöölepe ning keskpartei taandumine viie partei ühise presidendikandidaadi otsingutest praeguse koalitsiooni tööd ja kestmist? Kuidas mõjutaks seda president Arnold Rüütli valimine teiseks ametiajaks?

Samal teemal: Villu Reiljan ja Edgar Savisaar lõid käed Video

Nüüd avalikustatud Rahvaliidu ja Keskerakonna koostööleping näitab, et soovid Eestile edu taganud majandussüsteemi pea peale keerata pole kuskile kadunud. Mõnes mõttes on selle koostöölepingu sõlmimine toonud kindlasti rohkem selgust – nüüd on kõigile must valgel näha, mis võib Eestit ees oodata siis, kui Keskerakond ja Rahvaliit peaksid üksi võimule pääsema.

Pilt on päris hirmutav – senisest maksusüsteemist lahtiütlemine oleks väga tõsiste tagajärgedega. Ohtlikuks märgiks on kahe vasakpartei lepingus ka see, et lepingut täites tuleks NATOst välja astuda ja senisest kaitsepoliitikast loobuda.

Selline stsenaarium on kirja pandud punkti, mis ütleb, et Eesti kaitseväelased osalevad rahvusvahelistel missioonidel vaid ÜRO mandaadi olemasolul. Teatavasti on NATO solidaarsuse põhiprintsiip üks kõigi, kõik ühe eest – NATO alusleping näeb ette vastastikuse kaitse kohustuse ÜRO resolutsioonideta.

Kui Rahvaliit ja Keskerakond oma lepingus kirjapandut ka järgida kavatseksid, tähendaks see, et Eestil poleks edaspidi võimalik käituda NATO riigina ega loota ka teiste abile.

Teisalt muutus Reformierakonnale olukord pärast sõlmitud koostööleppe ehk Keskerakonna-Rahvaliidu valimisliidu moodustamise avalikustamist lihtsamaks. Kui varem pidime olulisi küsimusi läbi rääkima kahe poolega, siis edaspidi saab seda teha ühe partneriga.

Kas peaminister Ansip on kaalunud tagasiastumist ning erakorralisi valimisi? Kas praegune koalitsioon jätkab tööd kuni 2007. aasta märtsivalimisteni?

Reformierakonna eesmärk on viia Eesti pered ja pensionärid Euroopa jõukamate hulka. Selle eelduseks on praeguse maksu- ja majanduspoliitika hoidmine ning vastuhakkamine igasugustele eksperimentidele – astmelise tulumaksu kehtestamisele, riigi võlakoorma suurendamisele, julgeolekupoliitika põhialuste ülevaatamisele.

Oleme pidanud oluliseks ka eestlaste eneseväärikuse küsimust ja seda, et riik ei vaataks vaikides pealt, kuidas meie rahvuslikel tunnetel trambitakse.

Need asjad on meie nõudmisel ka praeguses koalitsioonileppes sätestatud. Kuni kokkulepetest kinni peetakse, see koalitsioon ka püsib. Kui lepet rikkuma minnakse, siis ei saa midagi välistada.