Koostööleppes sätestatu loob hirmutava tulevikupildi, võtab Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsioonipartneri Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip kokku kahe erakonna leppe sisu.Praeguste opositsiooniparteide esindajad on kindlad, et Keskerakond ja Rahvaliit keeravad ühislepet ellu viies pea peale kõik seni Eestile edu toonu. Pakatas heameelest Suviselt valgesse ülikonda rõivastatud Rahvaliidu esimees Villu Reiljan pakatas aga eile Toompea lossis leppele allkirja andmise järel heameelest. Tema sõnul on kahetsusväärselt tihti võrdselt sotsiaalselt tundliku närviga Rahvaliit ja Keskerakond olnud teine teisel pool rindejoont, nüüd on siis jõutud tõdemuseni, et edasi saab minna vaid köieveo kombel: tõmbama peab koos ja ühele poole. Keskerakonna liider Edgar Savisaar oli uhke, et need erakonnad on sedavõrd küpsed, et julgevad püstitada kaugeleulatuvaid eesmärke ja nende eest ka vastutada. Siiski ei soostunud Reiljan ega Savisaar lähitulevikku täpselt lahti seletama ning ütlema, millal leppesse kirjutatut ellu viima asutakse. «Küll me jõuame,» kõlas Reiljani napp kommentaar. Küsimused, kas aasta pärast on peaminister Savisaar või kuivõrd erinev on Eesti elu võrreldes praegusega, jäid eile vastuseta. Valisid peaministrit Kuigi leppes seisab häguselt, et tuleva aasta märtsivalimiste järel ühist valitsusliitu moodustades on peaministrikandidaat enim hääli teeninud erakonna esindaja, ei usu vist keegi, et Rahvaliit võiks keskparteist rohkem toetajaid koguda ning Keskerakonna esindaja on keegi teine peale Savisaare. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori arusaama järgi kaupleb Rahvaliit praegu aga kahjudega, sest tema sõnul võtab Keskerakond lepinguga kohustuse nüüd sügisel presidendivalimistel hääletada Arnold Rüütli pool. Rahvaliit seevastu lubab mitte kunagi kuuluda mitte ühtegi valitsusse, mille peaminister pole Savisaar. Seda, et järgmise kevade valimistele võiksid Rahvaliit ja Keskerakond ühise programmiga minna, kummagi erakonna juhi väitel ei juhtu. Ja valimiste aegu konkureerimine on Savisaare kinnitusel igati normaalne. Targad erakonnad oskavad tema sõnul aga ette vaadata, kellega valimiste järel koostööd teha. Arvamus
Eiki Nestor , riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees: Keskerakonnal ja Rahvaliidul oleks olnud võimalus väga mitmeidki nüüd lepingusse kirjutatud eesmärke juba täita, kui nad oleksid riigikogus toetanud näiteks piletite käibemaksu alandamist või pensionide teemat. Lepe tundub olevat tehtud kiirustades. Pahatahtlik inimene võiks teha selle pinnalt järeldusi, mida lepingu osapooltel pole. Ära on unustatud, et oleme NATO liikmed. Päris nii see pole, et ainult ÜRO otsusel osaleme missioonidel, NATO liikmena on meil kohustusi. Ei usu, et Keskerakonna ja Rahvaliidu arvates peaksime NATOst välja astuma. Minu jaoks üllatus on aga lepingu garant. Püha jumal, mina ei saa kuidagi aru, kuidas saab president, kes on meil ju parteideülene, olla kahe erakonna lepingu garanteerija. Ehk kui teised erakonnad valivad sügisel presidenti, siis Rahvaliit ja Keskerakond valib peaministriks Savisaart. Ja sellele auväärsele halli peaga mehele (Arnold Rüütel – toim) on jäetud kohustus vaikimisi noogutada. Taavi Veskimägi , Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees: Kui lepingut ja lepingu vaimu silmas pidada, siis võib öelda, et nüüd on Eestis moodustunud jõud, kes on tugevas opositsioonis tänase Eesti riigi ja kõige seni saavutatuga ning kel on ihalus keerata pea peale paljud asjad, mis on olnud Eesti senise edu alused. Tegelikult on Rahvaliidu ja Keskerakonna vahel sõlmitud kokkulepe, mille garandiks on Eesti põhiseaduse loogikale täiesti vastuvõetamatul kombel Eesti Vabariigi president, mis ei tegele mitte nende väljakutsetega, mis Eestil järgneval viiel aastal võiksid ees seista – ühtegi uut arenguideed pole ju avatud –, vaid kirja on pandud, kuidas praegusest heast majanduskasvust tekkivat raha lihtsalt ringi jagada, et oma erakonna populaarsust suurendada. ---------------------------------------------------- Koostööleping «/.../ Rahvaliit ja Keskerakond on veendunud, et oma valijate huvide eest seismine, Eesti poliitika muutmine senisest inimkesksemaks, /.../ on võimalik vaid meie erakondade pikaajalises usaldusele ja vastastikusele lugupidamisele tuginevas koostöös.» Keskerakond ja Rahvaliit leppisid kokku: • 2006. aasta presidendivalimistel toetavad Rahvaliit ja Keskerakond Arnold Rüütli valimist presidendiks. • Keskerakond ja Rahvaliit tagavad praeguse valitsusliidu stabiilsuse ja jätkavad 2005. aasta aprillis Reformierakonnaga sõlmitud koalitsioonileppe täitmist.
> Loe edasi |
kõik galeriid
