Mida kõrgemale tasemele ronib nafta hind ja mida kauem see seal püsiks, seda tõenäolisemalt tulevad peagi turule ka alternatiivsed energiaallikad.

Neljapäeval langetas valitsus põhimõttelise otsuse vabastada biodiisel järgmisest aastast aktsiisimaksust. Võimalus konkureerida biokütuse abil reaalselt naftaga on juba meelitanud Eestisse mitmeidki huvilisi, kes oleksid valmis biokütuse projektis osalema. Teiste seas tunneb rapsidiisli tootmise vastu huvi ka maailma ühe suurema autofirma DaimlerChrysleriga seotud investeerimisfond.

Iseenesest pole biokütuses midagi uut ja erilist ning suurt arenguhüpet see kütuseturule ei tähendaks ning vaevalt ka biokütuste laialdasem levik naftašeike eriti muretsema paneb. Lihtsalt nõudlus nafta järele veidi väheneb.

Kuni naftatootjad ei jõua piisavas koguses musta kulda maa seest välja pumbata, see turu tasakaalu eriti ei mõjutaks. Samas kohalikele põllumeestele annaks see tulusat tööd ning oluliselt paraneks ka Eesti väliskaubandusbilanss.

Kohati meenutab investorite huvi biokütuse vastu mõne aasta tagust tuuleinvestorite sissetungi. Piisas vaid anda signaal, et roheline energia saab soodsama hinna, kui igasugu investorid olid oma tuuleparkide projektidega platsis, olles valmis tuulikutega kogu Eesti rannajoone katma.

Kuigi paljud riigid on pannud kütustele erinevaid aktsiise ja muid makse peale, on naftatooted olnud ikkagi suhteliselt odavad, takistades alternatiivsete energiaallikate arendamist. Isegi kui alternatiivid on teadlaste-inseneride poolt leiutatud ning kasutamisküpseks saanud, ei pruugi need siiski olla tarbijatele väga mugavad kasutada.

Kui ikka bensiinitanklad on iga nurga peal ja vedelgaasi saab tankida mõnest üksikust kohast, siis sunnib autoomanikke gaasiseadmeid muretsema alles suhteliselt suur hinnavahe bensiiniga. Rääkimata siis gaasiseadmetega seotud ebamugavustest.

Kuni naftakompaniid, kes mõjutavad oluliselt ka suurriike, ei ole huvitatud alternatiividest, seni tuleb leppida ilmselt veel aastaid naftatoodetega. Ka maailmas valitsevad suurriigid on huvitatud ülemaailmse stabiilsuse säilitamisest, et naftatuludest elavad rikkad Aasia naftariigid ei laiendaks sealset kriisipiirkonda.

Samal ajal ei saa arengule kätt ette panna ning leidub piisavalt riskikapitaliste, kes on valmis suurt turgu ja tulu lubavatesse energiaprojektidesse investeerima. Mida kõrgem on naftahind, seda kiiremini sellised investeeringud ära tasuvad.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5