|
38 protsenti vastanutest nentis, et neil pole maja,
millel saaks lippu heisata.
Ligikaudu kolmandik vastanutest ei heisanud leinalippu erinevatel põhjustel -
7 protsenti ei pidanud seda vajalikuks, 10 protsenti lihtsalt unustas ja 13
protsendil pole heiskamiseks lippu.
Kella 18 seisuga oli küsitlusele vastanud 1844 Postimees Online'i lugejat.
Postimees täheldas eile, üleriigilisel leinapäeval ei lehvinud suuremal
osal majadest leinalipud.
Õigusvastaselt represseeritute hinnangul on leinalipu mitteheiskamine
kuritegu ka siis, kui selle seadus selle eest trahvi ette ei näe.
Kui seni kehtis seaduses reegel, et kõigil lipupäevadel pidid kodanikud
kodudel lipud heiskama, siis 1. jaanuarist 2006 kehtiv seadus kohustab lipu
heiskama vaid kolmel päeval: iseseisvuspäeval – 24. veebruaril, võidupühal – 23.
juunil ja taasiseseisvumispäeval – 20. augustil.
Varem võis politsei eraisikule lipupäeval lipu heiskamata jätmise eest
esimesel juhul 6000 ja korduval juhul 12 000 krooni trahvi teha või aresti
määrata.
Juriidilisele isikule kehtis sama asja eest trahvimäär 15 000
krooni. Toimetas PM Online |