| BNSi tellitud küsitluse kohaselt usub vaid 23 protsenti vastanuist, et Venemaa presidendivahetusel võiks selline mõju olla. 39 protsendi vastanute hinnangul kahe riigi suhted ei parane ning 38 protsenti küsitletuist ei osanud oma seisukohta öelda. Pessimistlikumad olid mehed, kellest 44 protsendi hinnangul suhted ei muutu. Naistest arvas nii 35 protsenti. Kõige optimistlikumad olid Ida-Virumaa elanikud, neist uskus suhete paranemisse 33 protsenti vastanuid. Läänemaal mõtles nii 30 ja Harju maakonnas 25 protsenti küsitletutest. Pessimism oli suurim Hiiumaal ja Jõgeva maakonnas, kus vastavalt 60 ja 50 protsenti arvas, et suhted ei parane. Enim oli suhete paranemisse uskujaid nende seas, kes nimetasid end Rahvaliidu või Keskerakonna toetajaiks. Esimestest lootis kahe riigi suhete paranemist 44 ja teistest 42 protsenti. Pessimistlikud olid roheliste, sotsiaaldemokraatide ning Isamaa ja Res Publica Liidu pooldajaid, neist ei pidanud suhete paranemist tõenäoliseks vastavalt 63, 56 ja 55 protsenti. Reformierakonna toetajaist uskus Eesti ja Venemaa suhete paranemisse Medvedevi ametiajal 19 protsenti ja vastupidisel seisukohal oli 43 protsenti. Eesti riigijuhid on ametlikes kommentaarides avaldanud lootust, et Medvedevi valimine presidendiks võiks suhteid parandada. «Loodetavasti tähendab Venemaa presidendivalimiste toimumine ja uue riigipea ametisse asumine Venemaa ja Lääne, ka Venemaa ja Eesti suhete muutumist paranemise suunas,» ütles Ilves märtsis vastuseks BNSi küsimusele. Ta lisas, et Eesti soovib konstruktiivseid, pragmaatilisi, heanaaberlikke ning vastastikku lugupidavaid ja kasulikke suhteid kõigi oma naabritega, ka Venemaaga. «Selle nimel oleme alati valmis dialoogiks, mis on aga kahepoolne protsess,» lisas Ilves. Peaminister Andrus Ansip avaldas mai alguses samuti lootust, et presidendivahetus Venemaal parandab riigi suhteid Läänega, sealhulgas Eestiga. Ta ütles 8. mail valitsuse pressikonverentsil, et presidendi vahetumist kasutatakse tavaliselt ära uue lehekülje pööramiseks välissuhtluses. «Ma loodan küll, et presidendivahetus Venemaal toob kaasa ka teatud muudatusi välispoliitikas,» lausus peaminister. Tema sõnul oleks igati ratsionaalne, kui Venemaa suhted lääneriikide ja Balti riikidega oleksid märksa paremad, kui nad praegu on. BNSi tellimusel küsitles Norstat Eesti AS 1000 inimest üle riigi. |
