Majanduskasvu jõuline pidurdumine ei ole jätnud Eesti tööturgu mõjutamata - kui seni räägiti tööjõupuudusest, siis nüüd tekib juurde ametimehi, keda keegi ei vaja. Kasvab ka nende ettevõtete arv, kes ei koonda üksikuid ametikohti, vaid terveid tsehhe või kogu vabriku.
Töötukassa andmetel on neiks enamasti tekstiili- ja puidufirmad. Ainuüksi esimese kvartali jooksul ligi 850 koondatud inimesest töötas üle poole just neis tööstustes. Veel mullu samal ajal oli koondatute arv ligi kolm korda väiksem.
Suurimaks koondamiste statistika mõjutajaks on muidugi Kreenholm, kus töö kaotanud moodustavad koguni 41 protsenti kõigist kollektiivselt koondatust.
Mis edasi saab, ei oska keegi ennustada. Töötukassa sõnul ei ole neil infot, nagu võiks Kreenholmiga võrreldavaid koondamisi tulla, küll võivad seoses majanduslangusega suureneda koondamised kinnisvara- ja ehitussektoris.
Samas võib karta, et nii nagu ei ole riik suutnud ennustada majanduskasvu pidurdumist, ei ole ta valmis ka suuremateks koondamisteks ning võimaluseks, et sotsiaalne ja majanduslik kukkumine võib oodatust raskemaks kujuneda.
