ELi uusliikmed vastustavad üksteise järel ELi ja Venemaa lepet
15.05.2007 21:13
BNS
PM Online
Täiendatud kell 23!
Poola järel teatas ka Leedu kavatsusest Euroopa Liidu ja Venemaa strateegilisele partnerlusleppele veto panna, kui nende tüliküsimusi Venemaaga ei lahendata; Poola Raadio teatel on Eesti samuti leppe vastustajate hulka lisandumas. |
| |
|
 |
Leedu läheb peaministri Gediminas Kirkilase sõnul ELi-Vene leppe takistajate leeri, sest Venemaa ei täida Leedule antud lubadusi.
Foto: Peeter Langovits |
|
|
|
Poola ei taha alustada läbirääkimisi uue partnerlusleppe sõlmimiseks,
sest Vene võimud ei luba endiselt riiki Poola lihatooteid. Leedu tahab aga mullu
katkestatud naftatarnete jätkamist Družba torujuhtme kaudu.
«Käitusime pikka aega väga vaoshoitult, lootes, et Venemaa astub mingeid
samme, kuid seda ei juhtunud,» ütles Leedu peaminister Gediminas Kirkilas täna
Leedu Raadiole.
«Eeldasime, et tarned taastuvad, seda lubati, ent nüüd on Leedu seisukohal,
et Venemaa käitumine ei mahu kokkulepete, energiaharta ja muu seesuguse
raamesse. Raske öelda, kuidas Venemaa sellele reageerib. Minu meelest oleks
Venemaa huvides olla usaldusväärne energiaallikate tarnija, seda ootavad temalt
kõik ELi liikmed,» rääkis Kirkilas.
Polskie Radio venekeelsed uudised teatasid täna, et ka Eesti on Poola ja
Leeduga samas leeris valmis läbirääkimistele vetot panema. Eesti
välisministeeriumist öeldi täna Postimees Online'ile, et esialgu see siiski
paika ei pea.
Eesti välisminister Urmas Paet ütles täna Vilniuses pressikonverentsil, et:
«Venemaaga praegu läbirääkimiste alustamine partnerlusleppe küsimuses oleks
pisut ennatlik,» vahendas RIA Novosti.
24. juunil 1994 Korfu saarel sõlmitud ELi ja Venemaa partnerluslepe jõustus
1. detsembril 1997. Kümneaastane lepe kaotab kehtivuse niisiis tänavu 1.
detsembril. |
