|
Termotuumareaktsiooni keset tähistavasse Bravo kraatrisse sukeldunud
teadlased leidsid eest suurel hulgal kalu ja täies elujõus koralle, ehkki osa
liike tundub olevat atollis nüüdseks välja surnud, vahendas Reuters.
Austraalia James Cooki Ülikoolist ekspeditsioonil osalenud Zoe Richards
tunnistas, et eelnevalt ei teatud, mida oodata, kuid atollis nähtu osutus
uskumatuks. Austraallaste kõrval osalesid uuringus ka sakslased,
itaallased, havailased ja kohalikud teadlased Marshalli saartelt.
Richardsi sõnul oli seal tohutuid, kaheksa-üheksa meetri kõrguseid
korallsambaid, mille sarvkesta paksus ulatus kohati mõnekümne sentimeetrini.
«See oli põnev. Ma pole kunagi näinud koralle nagu puid kasvamas väljaspool
Marshalli saari,» kirjeldas naine.
1.
märtsil 1954 õhiti samas paigas 15-megatonnine vesinikupomm, mis oli tuhat
korda võimsam, kui Hiroshimale kukutatud aatompomm. See tekitas laguuni kohale
seitsme kilomeetri suuruse tulekera, milles temperatuur tõusis kuni 55 000
kraadini Celsiuse skaalal. Tuumapommi seenpilv tõusis aga kiiresti kümnete
kilomeetrite kõrgusele.
Termotuumareaktsiooni lööklaine raputas tookord saari paarisaja kilomeetri
kaugusel ning tekitas atolli keskele paari kilomeetri suuruse diameetriga
kraatri. Katsetusest vallandunud radiatsioonilaine jõudis aga hiljem välja
Austraalia ja Jaapanini.
Bikini laguuni ülemised veekihid on piirkonnas saastunud ka tänapäeval ning
atoll inimasustuseks sobimatu, kuid sügavamale on elujõulised liigid nähtavasti
tugevate tuulte ja hoovuste toel tagasi ilmunud naabruses asuvast Rongelapi
atollist, kuhu ameeriklaste katsetused sõjajärgseil aastail ei jõudnud.
Richardsi hinnangul on veealuse elukeskkonna taastumises oma rolli mänginud
ka inimeste puudumine. Vesinikupommi katsetusele eelnenud ajaga võrreldes on
teadlaste andmetel piirkonnast kadunud siiski 42 erinevat liiki, neis vähemalt
28 liiki peetakse lokaalselt väljasurnuks.
1946.-1958. aastani korraldasid ameeriklased samas regioonis üle paarikümne
pommikatsetuse, millele eelnevalt uputati laguuni ka hulgaliselt mahakantud
sõjalaevu, teiste seas lennukikandja USS Saratoga ja kunagine Jaapani mereväe
lipulaev HIJMS Nagato, mille pardalt admiral Yamoto andis korralduse rünnata
Pearl Harbori baasi Hawaiis. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
