Kust siis kõige rohkem eelarvet nüüd kärbitakse?
Kahtlemata oleks tehniliselt kõige lihtsam lahendus kui oleks üks inimene, kes kogu otsuste tegemise enda peale võtaks. Kas see oleks aga ka kõige mõistlikum ja ühiskonda arvestav lahendus? Mina arvan, et kõige paremini teavad oma valdkonda ja selle valukohti ministrid ja ministeeriumite spetsialistid.
Riigil on tänase päeva seisuga palju kohustusi, mis tulenevad seadusest ja mida puutuda ei ole võimalik ega mõistlik. Näiteks pensionid ja ravikindlustus on kindlasti need kohad, mille arvelt kokkuhoid ei ole võimalik.
Kindlasti on mul endal südamelähedasi valdkondi, ent praegusel hetkel ei saa isiklikul huvil või populaarsusesoovil lasta end eesmärgist kõrvale peibutada. Peame olemasolevate võimalustega tagama kogu riigi võimalikult hea arengu.
Härra minister, ilmselt ei sooviks ükski minister Teie nahas hetkel olla. Kui hull see olukord siis hetkel on? Aktsiisidest tulenevad maksulaekumised peaksid ju aasta teises pooles oluliselt tõusma, kuna hetkel realiseeritakse veel laovarusid vanade aktsiisitasudega?
Majanduse olukord on tegelikult ju hea. Tööhõive on suur, jooksevkonto defitsiit on alanemas, inimeste säästmine on suurenenud, avaliku sektori võlg on praktiliselt olematu ning inflatsioon taandumas. Suuremaks probleemideks on tänasel päeval käibemaksu madalam laekumine võrreldes planeerituga.
Aktsiisidest tulenevate maksulaekumiste osas teame tõepoolest, et nagu tavaliselt varuti aktsiiside tõusu eel kütust, alkoholi ja tubakat ette. See kajastub ka aktsiiside kõrges laekumises jaanuaris, mis näitab detsembrikuus ostetud aktsiisikaupade rohkust.
Teame aga ka seda, et need maksulaekumised normaliseeruvad arvatavasti hiljemalt aasta teiseks pooleks. Samas moodustavad aktsiisidest planeeritud tulu 10,8 protsenti eelarves planeeritud kogutulust ja kuigi ka kümnendik kogueelarvest on kahtlemata oluline, siis ainult aktsiisilaekumise järgi kogu eelarve täitumist hinnata ei saa.
Kas valitsus võiks kaaluda seoses negatiivse eelarvega Estonian Airi ja Eesti Telekomi müüki? Telekomi eest saaks üle 4 miljardi.
Eesti Telekom on omanikele igal aastal heal tasemel dividende maksnud ning äriühingu majandustulemused on jätkuvalt head. Sellest tulenevalt oleme rahul osaluse omamisega Eesti Telekomis ega planeeri aktsiate müüki. Samas jälgime ja analüüsime pidevalt olukorda ning hindame riigi osalemise otstarbekust.
Aktsiate müük ei muudaks põhimõtteliselt eelarve tasakaalu seisukohalt midagi ning seaduse kohaselt läheks see raha reservi. Teiste sõnadega ei saaks me seda raha jooksvateks kuludeks kasutada.
Tänasel päeval ei ole valitsus seega Estonian Airi ega Eesti Telekomi aktsiate müüki arutanud, samuti ei ole seda plaanis lähiajal teha.
Kas Eesti vajab tõesti nii palju ametnikke? Teadaolevalt on Eesti riigi palgal umbes 50 000 ametnikku. Kas see ei oleks koht kulude kokkuhoiuks?
Tänasel päeval on tööga hõivatud inimesi Eestis ligikaudu 650 000, nendest avalikus sektoris on hõivatud 19,8 protsenti ning ametnikena töötab 23 000 inimest. See protsent on oluliselt väiksem kui enamuses teistes Euroopa riikides.
Loomulikult on kulude kokkuhoiu juures väga tõsine teema ka avaliku sektori kulude kokkuhoid ning sellega ka tõsiselt tegeletakse.
Töötades ise siseministeeriumi struktuuris, huvitab mind, palju mõjutavad eelarvekärped politseisüsteemi ja tervet siseministeeriumi?
Minu ettepanek on olnud kõigile ministeeriumitele leida võimalused kokkuhoiuks. Konkreetsed ettepanekud teeb siseminister ja neid hakkame arutama Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil 17. aprillil.
Väike riik on suhteliselt kallim ülal pidada kui suur, aga kas ei peaks teatavat kokkuhoidu ülalt forsseerima? Näiteks pisiomavalitsuste liitumist? Või vaatate ümber koalitsioonileppe ja kaotate portfellita ministrite kohad ja liidate kultuuri+hariduse ja majanduse+põllumajanduse? Kümned miljonid peaks siit tulema.
Haldusreforme ei tehta ainult rahakoti baasil – oluline on toimiv riik ja seda pikemas perspektiivis. Ministeeriumite liitmine ainult liitmise pärast ei anna sisulist ega rahalist kasu.
Olin 2001. aastal valitsuse liige, kus oli juba lõpufaasis põhjalik omavalitsuste reformiplaan ning toetasin tollast ideed. Kahjuks nurjasid plaani lähenevad kohalike omavalitsuste valimised ning sellega kaasnenud poliitilised kemplemised.
Millised on Eesti Vabariigi strateegiad tulemaks toime globaalse naftatootmise tipuga (Peak Oil) kaasnevate muutustega?
Eesti jaoks on energiasäästmine kindlasti oluline ja selle jaoks on planeeritud nii Eesti riigieelarve kui ELi vahendeid.
Mis saab europrojektidest, millel on meie omafinantseerimise kohustus? Kui meil toimuvad nende projektide osas kärped, kas ka euroraha võib tulemata jääda?
Euroopa Liidu toetuste kasutuselevõttu ei ole mõistlik edasi lükata. See on oluline panus Eesti riigi arengusse ja majandusse ning pigem tuleks senisest veelgi rohkem tähelepanu pöörata ELi toetuste kiirele ja otstarbekale kasutusele ja suurte investeeringute ärategemisele.
Miks räägite te vajadusest kärpida kulusid, selle asemel, et tõsta tulusid?
Valitsus kavatseb kulutada miljardeid kroone maksukärbeteks. Miks ei peata te hoopis maksukärpeid?
Maksude alandamist tehakse sooviga elavdada majandust ja parandada pikemas perspektiivis tööhõive kasvu võimalusi. Samas on ka selge, et kui oleks Sotsiaaldemokraatlikul erakonnal võimalus teha üksi valitsust, siis oleks maksukärped ehk teistsugused ja teises mahus.
Maksukärbete pakett on tänase koalitsioonikokkuleppe üks osa.
Kui Vabariigi Valitsus otsustab igalt ministeeriumilt 7-9 protsenti kulude kokkuhoiuks tagasi tõmmata, siis kas see ei kujuta mitte meie riigi sise- ja välisjulgeolekule ohtu?Seoses praeguse üsna pingete rohke poliitmaastikuga leian, et siseministeerium ja kaitseministeerium peaks säilitama teatud puutumatuse - kuna need on meie vabariigi julgeoleku alustalad.
Olen veendunud, et kõigi ministeeriumite valitsemisalad on riigile olulised. Lisaks sise- ja välisjulgeolekule on olulised nii hariduskulud, arenduskulud, sotsiaalkulud jne. Kui praegu hakkaksin välja käima puutumatuid ministeeriume, võiks osutuda võimatuks 3,1 miljardi krooni kokkuhoid. Seega saab olla ainuvõimalik, et kärpimistes osaleb valitsus tervikuna.
Iga ministeerium näeb kindlasti ise kõige paremini, kust on võimalik kärpeid teha.
Täna hommikul olid valitsusliidu eestseisuses arutlusel eelarvekärped? Milles te siis kokkuleppele jõudsite?
Lepiti kokku, et ministrid esitavad rahandusministrile kulude kokkuhoiu plaanid suuruses 7-9 protsenti ning et valitsus arutab neid kokkuhoiuettepanekuid 17. aprillil.
Sooviksin teada, mida Teie arvate seisukohast, et raskel ajal peab riik kulutama ja heal ajal kokku hoidma ehk kas riik oma kulusid koomale tõmmates ei pärsi veel rohkem majanduskasvu ja maksutulude laekumist?
Kindlasti me arvestame sellega, et ka riik peab andma oma panuse majanduse arengusse ning aitama kaasa ka nn eurorahade kasutuselevõtule. Kulude kokkuhoiu mahte valitsuses vaadates peame aga kokkuhoiu struktuuri ka investeeringute nurga alt vaatama.
Kuidas on võimalik, et terve teie ministeeriumi analüütikute armee ei suutnud näha mingeid murepilvi 2008. aasta kohal (2007 sügisel oli meie valitsuse liikmed vist ainukesed inimesed maailmas, kes uskusid muretusse 2008. aastasse)? Miks peaksime arvama, et panete 2009. aasta eelarvega täpsemalt pihta?
Täna on palju Euroopa Liidu liikmesriike alandanud oma riigi majandusprognoose võrdluses möödunudaastastega. Seega selles mõttes me muust Euroopast ei erine ning tendentsid on üsna sarnased ka mujal – prognoose on alandanud nii Rootsi, Läti, Leedu, Euroopa Liit tervikuna ning USA.
Kindlasti ei saa aga öelda, et rahandusministeerium ei näinud ette raskemat 2008. aastat – muidu ei oleks tehtud ka sellist eelarveülejääki. Täna me näeme, et see ülejääk katab suure osa puudujäävatest vahenditest.
Samuti ei saa öelda, nagu kõik teised analüütikud ja teised riigid oleksid n-ö pihta pannud oma prognoosides. Oleme alati oma prognoosi avalikustamisel toonud välja ka teiste institutsioonide prognoosid, kust saate näha võrdlusmomenti (rahandusministeeriumi kevadprognoosi leiate siit: http://www.fin.ee/?id=263 ning võrdlus teiste institutsioonide prognoosidega asub leheküljel 10).
On tõsiasi, et me ei saa tagada seda, et majandus hakkaks 2009. aastal käituma täpselt meie prognoosi kohaselt.
Kas ei peaks rakendama ettevõtetele tulumaksu?
Eesti rakendab ettevõtete tulumaksu ka täna. 2008. aasta riigieelarvesse on planeeritud ettevõtte tulumaksu laekumine 4,4 miljardit krooni ulatuses.
Nimetage palun kolm suurimat sotsiaalobjekti ja kolm suurimat haridusobjekti, millesse investeerimise sellel aastal soovitate ära jätta?
Tänane valitsuskoalitsiooni eestseisus otsustas, et ministrid teevad vastavalt 7-9 protsenti kärpimiste ettepanekuid, mida valitsus arutab 17. aprillil. Enne seda on konkreetsetst objektidest rääkida kindlasti vara.
Kas Teie olete ministrina saanud sarnaselt minister Seederile tulemustasu? Kas enne Teid on rahandusministrid saanud tulemustasu?
Mina ei ole tulemustasu saanud. Tulemustasusid hakati rahandusministeeriumis maksma alates 2007. aastast.
Millised oleks tagajärjed, kui te selle aasta võimaliku eelarvemiinuse kataksite varasemate reservide arvelt ning teeksite väiksema (või olematu) kasvuga järgmise aasta eelarve?
Reservide kasutuselevõtmine ei ole eelarve tasakaalu seisukohalt lahendus. Oluline on vaadata jooksva aasta eelarvetasakaalu, ehk tulude-kulude vahet. Reservidesse kogutud raha on aga teenitud varasematel aastatel. Seega mõjuks reservide kasutuselevõtmine eelarvetasakaalule negatiivselt.
Kas teie hinnangul tegi valitsus laenubuumi ohjamisel piisava, et sellega seotud võimalikke tulevasi majandusriske ära hoida või leevendada?
Üks minu esimesi töökoosolekuid ministrina oli möödunud aasta aprillis koos peaministri, Eesti kommertspankade ja Eesti Panga esindajatega, kus üks põhiteemasid oli laenubuum ja selle ohjeldamine. Rahandusministeerium avaldas sellel kohtumisel muret, et laenamiste kasv ei ole toimu majandusele tervislikus suuruses.
Eest Pank on tõstnud kohustusliku reservimäära kommertspankadele, et need saaks vähem laenata. Valitsus omalt poolt on hoidnud eelarve viimastel aastatel ülejäägis, tõmmates seega raha ringlusest vähemaks.
Lisaks pani nii rahandusministeerium kui Eesti pank inimestele tõsiselt südamele, et nad ei võtaks ülemäära suuri riske ega laenaks üle oma võimete.
Suur tänu, et leidsite aega Postimees.ee lugejate küsimustele vastata!
Alati teie teenistuses!
Lugupidamisega,
Ivari Padar
|
