|
Seni on mitmed abordi-vastased huvigrupid väitnud, et looted hakkavad
välisele stimulatsioonile reageerima alates raseduse 20 nädalast.
Seetõttu kaalutakse näiteks USA-s muuta arstidele kohustuslikuks naiste
teavitamine sellest, et abordi sooritamine tekitab lootele valu.
Samuti on tehtud ettepanekuid, mille kohaselt tuleks alates 22.
rasedusnädalast loodetele vajadusel anda valuvaigisteid.
Birminghami Ülikooli professori Stuart Derbyshire’i kinnitusel areneb loote
aju umbes 26. rasedusnädalaks piisavalt, et vajadusel tunnetada valu, kuid
tegelikkuses hakkab inimene valu tunnetama alles pärast sündi.
Nimelt tekitab platsenta loote jaoks magamiseks sobiva keemilise keskkonna
ning oluline osa aistingute arenemisel tekib alles sündimisel.
«Valu on midagi sellist, mis tekkib meie kogemuste põhjal ning areneb välja
stimulatsioonide ja inimestevahelise suhtlemise käigus,» selgitas professor
Derbyshire.
«Valu muutub võimalikuks sündimisel algava psühholoogilise arengu läbi, kui
imik eemaldatakse üsa kaitsvast keskkonnast,» lisas teadlane.
Professor Derbyshire’i hinnangul ei muuda uuring siiski oluliselt
abordipooldajate ja –vastaste vahelist debatti.
Juhul, kui uuringu tulemused tõele vastavad, muudab see Derbyshire’i
hinnangul asjatuks valuvaigistite andmise loodetele, kuna selline protseduur
kujutab naiste jaoks ebavajalikku riski.
Abordivastase heategevusorganisatsiooni esindaja Anna Pringle’i sõnul on aga
tõestatud, et umbes 20 nädala vanused looted suudavad reageerida nii muusikale
ja inimkõnele kui ka füüsilistele stiimulitele.
Samas nentis ka Pringle, et abordiõiguse üle käivad debatis ei ole eriti
oluline see, kas loode tunneb valu või mitte.
«Inimene on inimene igal juhul ja tal on õigus elule ning see õigus on sõna
otseses mõttes ülem kõigi teiste õigustega võrreldes,» ütles Pringle.
Toimetas Peeter Kuimet, reporter/toimetaja
|