«Õudselt raske on [lastele] öelda, et ärge jooge, kui igal pool juuakse,» tõdes pediaater ja SA Tallinna Lastehaigla kvaliteedijuht Lagle Suurorg. MTO Cindi uuringu andmetel on 15-aastastest Tallinna noortest üle kümne korra purjus olnud 24,4 protsenti poistest ning 10,8 protsenti tüdrukutest. Eelmisel aastal toodi Tallinna lastehaiglasse 64 ägeda alkoholimürgistusega last, neist enamik suunati intensiivravisse.

Suurorg rääkis, et kui laps on umbjoobes, ähvardavad teda kohe mitmed ohud – ta võib lumehange magama jääda ja külmuda, auto alla jääda või langeda kurjategija ohvriks. Pikemas perspektiivis ootavad muud mured.

«Kui juba lapsest saab alkohoolik, siis 20 aasta pärast näeme kõhna, suitsetavat, hariduseta ja töötut inimest,» nentis Suurorg. Joodikust laps ei kasva ega arene normaalselt. Ent suurem probleem kui kärbunud lihased on tema sotsiaalne saamatus ja suutmatus elus toime tulla.

Elav eeskuju

Suuroru sõnul oleks koolis palju võimalusi teha mõjusat alkoholiennetust. «Õpetaja peab olema lastega koos, lastega rääkima,» toonitas ta. Aktiivne seltsielu eakaaslastega ei pea sugugi käima joomisega käsikäes, teadis Suurorg rääkida oma tütre näitel. «Võib käia kõik peod läbi ja ikka öelda alkoholile «ei».»

Õpetajate ning teiste mõjukate täiskasvanute eeskuju olulisust toonitas ka karskusühenduse Alkoholivaba Eesti (AVE) tegevjuht Lauri Beekmann. «Kõige efektiivsem võiks olla väärtuspõhine kasvatus, näiteks skautlus,» ütles ta.

Beekmann rõhutas, et täiskasvanud peavad ise lastele eeskuju pakkuma. Ta tõi näiteks oma tuttava skaudijuhi, kes hakkas täiskarsklaseks – on ju kummaline kiita karskeid eluviise, kui ise kas või vahel harva klaasi tõstad.

Beekmann möönis, et koolis võiks alkoholiennetusele pöörata palju enam tähelepanu. «Et koolid ei õpetaks ainult üks-pluss-ühte, vaid ka elama,» sõnas ta. «Kuna joomine on meie noorsoo kõige suuremaid probleeme, peaks karskeid eluviise propageerima läbivalt kõigis tundides, ent seda õpetust peab kindlasti võimendama isiklik eeskuju.»

Alkoholiennetus on mõistagi kompleksne tegevus – õpetajad võivad kas või nahast välja pugeda, ent kui seda ei toeta huviringid, noorteiidolite ja vanemate eeskuju, ei päästa ka pedagoogide ponnistused. Beekmann sõnas, et kui noorte suured lemmikud – näiteks popmuusikud ja sportlased – käivad rääkimas narkootikumidest, siis võiks sama teha alkoholi teemal.

Beekmann tõdes, et n-ö tegijate täiskasvanute eeskuju on teismelistele ääretult oluline, ent näiteks meedias kujutatakse alkoholi tarbimist pigem heas kui halvas valguses. «Näiteks Saku õlletehase sponseeritud «Baari» fännklubist suurem osa olidki teismelised,» märkis ta. «Vähe kasu on ka seadusetähest, mille järgi tohib kanget alkoholi reklaamida alates kella 21st, kui koguperefilmid algavad 21.30.»

Esimesel korral maitseb alkohol ebameeldivalt, kuid tihti ärgitavad eakaaslased last seda vastikustunnet ületama. Beekmann tõdes, et siinkohal sõltub küll väga palju kodusest kasvatusest: «Mind õpetati nii, et kui sulle miski ei meeldi, siis ära tee seda selleks, et teistele meeldida.»

Omaette probleemiks on lahjad alkohoolsed joogid (mitmesugused kokteilid, siidrid jms), milles alkoholi maitse on osavalt maskeeritud. Neid tarbides ei pruugi laps endale aru anda, et ta joob alkoholi, talle on see sama hästi kui limonaad.

Inimeseõpetus peab jääma

Tartu Ülikooli kasvatusteaduste dotsent Inger Kraav tõdes samuti, et õlu, siider ja long drink on tänapäeval lastele kergesti kättesaadavad, ning huvi alkoholi vastu ärgitab ja hoiab ülal ka ohjeldamatu reklaam. Kraav nentis, et kodu ja vanemate mõju kas toetab või nõrgendab väliseid mõjusid.

Kraav tõi näite 14-aastaste eesti, soome ja vene õpilaste hulgas korraldatud uurimusest, millest selgus, et lähedased suhted vanematega olid seotud kriitilise suhtumisega alkoholi tarbimisse ja kavatsusega seda ise üldse mitte või siis mõõdukalt tarbida. Seevastu noored, kelle vanemad kasutasid füüsilist karistamist, suhtusid positiivselt alkoholi tarvitamisse nii teismelisena kui ka hiljem, täiskasvanueas.

Kraav ütles, et pole selge, kas praegu kokkupandavas üldhariduskoolide õppekavas leitakse ruumi ka inimeseõpetusele. «Üha levivaid sotsiaalseid probleeme jälgides mõjub plaan inimeseõpetus/tervisekasvatus kaotada hirmutavana,» lisas ta.

Alkohol laste käest ära

Karskusühenduse AVE tegevjuht Lauri Beekmann ütles, et Eestis on olemas korralikud seadused piiramaks alkoholi kättesaadavust alaealiste hulgas, kuid ei tagata nende seaduste järgimist.

Beekmanni sõnul tuleks erimaksustada sellised rüüped, kus alkoholi maitse on varjatud ning lapsed ei pruugi seetõttu mõista, et tegu on alkohoolse joogiga.

AVE peaminister Andrus Ansipile saadetud kirjas seisab, et rohkem tähelepanu peaks pöörama kodus toimuvale alkoholitarvitamisele, kus vägijooki ei keelata ka alaealistele.

Samuti öeldakse kirjas, et ehkki Euroopa Liidu vabaturureeglite kohaselt ei tohi alkoholireklaami täielikult keelata, tuleks Eestil meie katastroofiliselt suure alkoholitarbimise tõttu taotleda õigust vastav otsus siiski teha.

Allikas: Tervis

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5