| «Olukord on keeruline. Raporti tulemused on ehmatavad,» väitis sõjatehnikaveo uurimisega kokku puutunud ametnik ajalehele. Tema sõnul pikendati seni relvaveo uurimise tähtaegu väga mõjuvatel põhjustel. Mis need mõjuvad põhjused olid, ta ei ütle. Samuti jääb esialgu saladuseks, mida uut ja huvitavat lõpparuanne sisaldab. Esialgu plaanis komisjon töö valmis saada mullu 1. septembriks. Paraku see ei õnnestunud. Järgmiseks tähtajaks seati 10. detsember. Ka siis ei õnnestunud lõpparuannet kaante vahele saada. Uus tähtaeg määrati 10. märtsile ja eelmisel reedel edastas riigiprokurör Margus Kurm uurimuse valitsusele. Kurmi väitel ei kuulu vähemalt esialgu raporti sisu avalikustamisele. Valitsuse pressibüroo teada tuleb lõpparuanne neljapäevasel valitsuse kabinetinõupidamisel arutlusele ning seejärel on selge, kas ja kuidas raport avalikustatakse. Täna kohtub peaminister Andrus Ansip Rootsi suursaadikuga Eestis Dag Harteliusega. Võib vaid oletada, kas sõjatehnikaveo teema valitsusjuhi ja suursaadiku kõneaineks kerkib. Sõjatehnikavedu parvlaeval Estonia hakati uurima, kui tunamullu detsembris avalikustas Rootsi ekstollitöötaja Lennart Henriksson intervjuus Rootsi telejaamale SVT 1, et vahetult enne Estonia hukku tuli Eestist Rootsi vähemalt kaks autot, milles olid kastid salajase sõjatehnikaga. Tal on alles dokumendid, mis näitavad, et 14. ja 20. septembril 1994 tuli Stockholmis laevalt sõiduk, mida tolliametnik kontrollida ei tohtinud. Siiski vaatas Henriksson autode pagasiruumi ja nägi mõne kasti sisu. Tema hinnangul oli seal sõjaväeelektroonika. Toimetas Alo Raun, reporter/toimetaja
|
Riigiprokuratuur esitas valitsusele Estonia relvaveo uurimistulemusi käsitleva lõpparuande, mille sisu on ühe uurimisega seotud ametniku sõnul «ehmatav», kirjutab SL Õhtuleht.
