Villu Veski lavastas oma saksiga puhta world beat’i.

Pärast reedest kontserdipäeva võin julgelt öelda, et Tartu festival «Maa ja ilm» on valmis.

Iga (muusika)ürituse läbiviimiseks on vaja paljusid komponente, kõigepealt tahtega organisaatoreid (suure kogemusega Viljandi folgi meeskond).

Teiseks peab olema huviliste ring (ikka esinejate poolt kiidetud Tartu vastuvõtlik ja asjatundlik kontserdipublik). Väga oluline on leida õiged esinemiskohad.

Sündmuspaik Vanemuine

Paremat festivalipaika kui Vanemuise maja on Tartus raske, kui mitte võimatu leida. Kaks kontserdisaali ühes majas, neli kontserti ja festivaliklubis kõlav muusika on väga hea lahendus.

Teatrisaal oma kompaktsuse ja akustikaga sobib oivaliselt intiimsemate, süvenemist vajavate kontsertide tarbeks. Suhteliselt väike ruum võimaldab lihtsalt saavutada kontakti lava ja saali vahel.

Kontserdimaja toolidest tühja saali miljöö sobib klubilisteks ja tantsulisteks ürituseks. Kes tantsida ei soovi, saavad rahulikult rõdult kontserti nautida. Kahte majapoolt on eraldamas ja ühendamas teatrikohvik.

Üle hulga aja oli Vanemuise maja jälle tervikuna ühe ürituse päralt. Teatrikohvik festivali (öö)klubina vajab veel arendamist.

Ideaalne oleks, kui kohvik Shakespeare oleks kohe algusest peale ainult festivalikülaliste (publik ja muusikud) päralt. Igatahes pealik Ando Kiviberg arvas, et see on organiseerimise küsimus.

Kui veel fantaseerida, võiks festival toimuda laupäeval. See annaks võimaluse alustada varem ja kontsertide pikemad vaheajad lubaksid publikul rahulikult festivaliklubis hinge tõmmata ja keha kinnitada, fuajeedes jalutada, plaadi- ja muid müügilette külastada.

Nüüd muusikast, sellest põhilisest, miks festivali organiseeriti ja mida kuulama tuldi. Leian, et põhijoontes on festival ka selles plaanis valmis.

Teatrisaali avakontsert oli rahulik ja meditatiivne. Avaesineja Jaak Tuksam on meie muusikaelus omaette fenomen, kes suudab luua hingestatud õhkkonna igas olukorras. Ta on laululooja ja poeet, kelle juured on küll Eestis, aga side pärimusmuusikaga rohkem hingeline.

Järgnes tantsuline, maailmarütmidest kantud ja miks mitte džässilik esinemine kontserdisaalis.

Villu Veski juhitud Primitive Music Society maailmast laenatud ja visuaalselt lavastatud (džässi)rütmid olid puhas world beat.

Kolmas kontsert oli festivali peaesinejate päralt teatrisaalis. Poola akordionistide Motion Trio muusikas kuulsime mõjutusi minimalistidelt, vaimukaid improvisatsioone ja Balkani viise.

Muusikute pillivaldamine ja vaimukas esinemine moodustasid terviketenduse. Et festivali taset hoida, on organisaatoreil üsna raske järgmisteks aastateks samaväärseid esinejaid leida.

Karm Siberi sound

Päeva lõpetas hoogne tantsupidu kontserdisaalis. Yat Kha üllatas totaalse rokiga. Kes rohkearvulisest publikust olid nostalgiliselt tulnud osa saama kunagi Viljandis kuuldud tuva pärimusmuusikast, võisid pettuda. Oli palju lahkujaid.

Kes aga respekteerisid karmi Siberi death metal’i sugemetega rokki, lustisid ja lõid tantsu. Siit (ainuke) etteheide korraldajatele: eelreklaam oleks pidanud tähelepanu juhtima tuvalaste stiilimuutusele. Kõigil kontsertidel oli meeldivalt palju kuulajaid. See tähendab, et tartlased on festivali omaks võtnud, et nad usaldavad korraldajaid.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5