| |
|
 |
Austraallane Dale Begg-Smith autasustamisel.
Foto: AP |
|
Hooletu jutumaneeriga võidumees ajas meedia segadusse
15.02.2006 21:47
Priit Pullerits, Sauze d’Oulx
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Erinevalt enamikust konkurentidest, kes pärast 22-23 sekundi pikkust küngaslaskumist võidukalt suusakeppe viibutasid ja rusikatega vehkisid, ei teinud viimasena mogulinõlvast alla sööstnud austraallane Dale Begg-Smith lõpetamise järel isegi mitte nägusid.
Ta ei läinud rõõmust pöördesse ka siis, kui pärast pooleteise minuti pikkust ootamist tulid kohtunike hinded, mille kokku löömise järel selgus, et ta oli napilt, kõigest 0,15 punktiga napsanud kuldmedali soomlase Mikko Ronkaineni eest.
Ajakirjanikud sattusid pressikonverentsil lausa kimbatusse, sest Begg-Smith, ehkki vaevumärgatav malbe naeratus palgel, ei pakkunud oma pealtnäha ükskõikse olekuga neile hingeülendavat kirjutamisainest. «Ta on üks õnnetu mees,» konstateeris üks Austraalia lehemees, kui Ameerika ajakirjanikud imestasid, mis võidumehega küll lahti on. Kodumaa vahetus Võistluse kohta ei öelnud Begg-Smith muud, kui vuristas ühes jutis, et raja keskosas on vaja sõita puhtalt ning pärast teist hüpet maanduda veatult. Selle kohta, miks ta esindab Austraaliat, kuigi on sündinud Kanadas, viskas ta hooletult, et kui oli veel väike poiss, ei olnud tal aega Kanadas palju treeninglaagrites käia. Kui meedia uuris, mida tal siis poisipõlves nii palju teha oli, et trennis polnud mahti käia, sõnas ta, et käis koolis. Ja kui paluti täpsustust, miks ta lahkus Austraaliasse – et kas läks Kanada suusajuhtidega tülli? –, ütles lihtsalt, et võttis vahepeal aasta pausi, siis kolis pere Austraaliasse ning seal hakkas ta uuesti küngaslaskumisega tegelema. Kanada lehemeestele ei andnud rahu, et mees nii muretult kodumaad vahetas, ning nad tahtsid teada, kas ta peab osakestki kuldmedalist Vahtralehemaale kuuluvaks. Vastus kõlas nii: «Olen õnnelik, et võitsin kulla Austraaliale.» Seejärel tuli keegi ajakirjanikest välja infoga, et Begg-Smithile kuulub mingi internetikompanii – ja meediatöötajad kogu maailmast lootsid, et ehk õnnestub selle teema abil veidigi võidumehe portreele inimlikumat mõõdet lisada. Ah, see oli kompanii, mille ma noorena asutasin, et suusatamise jaoks raha teenida, ei vaevunud Begg-Smith teemat pikemalt üles võtma. Ei mingeid lootusi Ajakirjanikud ei jätnud jonni: mis on kompanii nimi? Kui suur on käive? Millega tegeleb, kas toodab neid tüütuid reklaame, mis arvutiekraanile hüppavad? Võidumehe vastused ei pakkunud just paljut. Ta on viimastel aastatel suusatamisele keskendunud ega ole kompaniiga enam suurt tegelenud, sõnas Begg-Smith. Kui siis üks Ameerika lehemees üritas teada saada, mis kompanii nimi on, teatas Begg-Smith, et ta ei taha siin kompaniist rääkida, see siin on ikkagi olümpia. Ent ega ta pärastlõunal, peale kvalifikatsiooniringi, olümpia kohtagi kuigi suuri sõnu öelnud. «Ma ei keskendu siin mingile tulemusele,» rääkis ta, ehkki saavutas eelvõistluse parima punktisumma. «Olen siin nagu igal teiselgi võistlusel, peaasi, et funi saaks. Ma ei lähe ühelegi MK-etapile mõttega, et tahan võita, ja mul pole mingeid lootusi ka selle võistlusega seoses.» Mis teda siis üleüldse motiveerib ja innustab, tahtsid ajakirjanikud teada. «Mulle meeldib, kui tunnen, et olen teinud hea sõidu – vot, mis mulle meeldib,» ütles Begg-Smith. «Ainus häda on see, et ma ei suuda kontrollida resultaati. Isegi kui ma teen hea sõidu, pean lihtsalt olema selle üle õnnelik. Ma ei saa olla õnnelik ainult resultaadi üle.» Kummastava olekuga Begg-Smith kujunes rahvusvahelisele meediale sedavõrd suureks mõistatuseks, et püüdes tema müsteeriumi lahendada ununes napilt hõbemedalile langenud soomlane Ronkainen sootuks. Tema sai pressikonverentsil suu lahti teha vaid kaheks lihtlauseks.
|
