ETV hakkas pühapäeviti taas näitama Põhjamaade kultusseriaali «Perekonnakroonika». Seriaali edu kinnitab fakt, et see on võitnud auhindu ja jõudnud paljude riikide teleekraanidele. Jälle tuleb tõdeda, et Eesti saadetel või filmidel sellist läbilöögivõimet pole olnud. Mis teeb siis sellised seriaalid köitvaks ka teistele rahvastele? Esiteks, ilmselt paljud ei tea ega saakski teada, milline oli 195060ndate elu ja ka poliitiline olukord ühes lääneriigis, kui poleks sellist seriaali. Raudse eesriide taga elanud eestlastele võib pakkuda ka äratundmist, et üldine heaolu ei tulnud lääneriikides kiiresti. Lisaks ajastutruule sündmustejadale vaadatakse huumori ja traagikaga nii töösturite kui lihtinimeste suhteid ja elusaatust, ning seda ajalooõpikud ei paku. Huvitavaks muudab selle seriaali asjaolu, et nii tõetruu kui see lugu ka ei tundu, pole «Perekonnakroonika» tegelasi siiski reaalselt olemas olnud, peale karismaatilise peaministri Jens Otto Kragi. Siiski on tõetruult jälgitud Taani tolleaegset elu, sündmusi ning raadiotehaste käekäiku. Kuigi Bella-nimelist tehast pole kunagi olnud, oli Taanis palju sarnaseid väikeseid raadiotehaseid, mis lõpetasid tegevuse 1960ndate lõpus või 70ndate alguses.
Siinkohal tekib mõte, et ehk kuluks ka eestlastele samasugune ajastutruu lugu ära. Eestis on olnud omad tähtsündmused ja karismaatilised isikud, seda nii 2030ndate iseseisvas Eestis kui ka Nõukogude ajal. Välja arvatud üksikud filmid või telelavastused, võib öelda, et selliseid filme või seriaale polegi Eestis tehtud.
Kuigi igapäevased ajaviiteseriaalid pakuvad mõnusat vaatamist, võimaldaks vahelduseks mõni selline seriaal tuletada meelde unustusse vajunud sündmusi, mis on Eesti elu erinevatel kümnenditel mõjutanud. Pealegi näitab Taani kogemus, et just sellisel viisil on võimalik suurele osale rahvast ja ka paljudele välisriikidele endale olulisi sündmusi või isikuid tutvustada. Ükski ajalooraamat või poliitiku välisvisiit seda teha ei suuda.
|