Tunnuslausete otsimine on Eestis moodi läinud: maakonnad, vallad, eraldi veel turismipiirkonnad. Karta on, et eristuspüüdluse tagajärjel õieti midagi enam ei eristu.

Läinud nädalal saime teada, et Lääne-Viru maakonna tunnuslause konkursil jäi üle 80 ettepaneku hulgast sõelale tunnuslause «Jälg tulevikku». Maavanem Urmas Tamm on aga ettevaatlik ja soovib enne lause kinnitamist Tartu Ülikoolilt semiootilist ekspertiisi ning rahva arvamust. Sest otsusest sõltub, mille järgi maakonda edaspidi teatakse.

Samal teemal: Repliik: Milleks raisata tähelepanu? (4)

Korraga mitu jälge tulevikku

Eelmise aasta lõpus said läänevirulased endale ka Euroopa Liidu teemalise loosungi. «Euroopa Liit – idee, teostus, tulemus!» hakkab saatma maakonna euroliidu projekte ja ettevõtmisi.

Tamm tunnistab, et on isegi mõelnud, kas kahe tunnuslause tutvustamine segadust ei tekita, kuid loodab siiski need teineteist toetama panna.

Kusagil nende kahe loosungi vahel kuulutab veel ka maakonnakeskus Rakvere maailmale, et on «Väge täis».

Kommunikatsioonikonsultant Aune Past tunnistab, et ei tea peast peale Tartu ühegi linna tunnuslauset. Kuuldes, et Pärnu tunnuslause on «Linn jõe ja mere vahel», ütleb ta pärast väikest mõttepausi: «Tahaks küsida, et so what.»

Pasti sõnul peab hea identiteedikandja olema tähenduslik ja suutma vastata küsimusele, miks on maailm parem paik, kui see on olemas.

Mõtestatud tartu

Tartu «Heade mõtete linn» nagu suudab sellele küsimusele vastata. See esindab Pasti hinnangul üht vähest omavalitsuste õnnestunud identiteediotsingut – seda teatakse ja osatakse seostada Tartuga.

«Ümar, pehme ja soe,» loetleb Past ning lisab oma magistritööle toetudes, et just niisugusena näevad tartlased ka ise oma linna.

Tartu tunnuslause autor, Eesti Ekspressi toimetaja Aivar Viidik ütleb, et lausungi taga oli mõte väljendada oma tundmusi selle linna suhtes: linn sisaldab tema jaoks palju positiivset energiat ja seal sünnivad head mõtted.

Viidik peab lausungi edu põhjuseks nii seda toetavat kampaaniat kui ka fakti, et tegemist ei ole mitte lihtsalt tehnilise lööklausega, vaid õnnestunud eneseteadvuse leidmisega, millega on linlastel end lihtne samastada.

Tunnuslauserikka riigi pealinn on Tallinn. Tallinn – linn nagu...?

Pealinnal ei olegi oma nägu, oma «head» nagu Tartul, «Hea energia linnal» Narval, «Heade tuulte pöörises» Kuressaarel ja teistel, kes on läinud «head» või ehk pisut parematki teed.

Linnakodanikule reklaamib pealinn end veebilehel kui «Sinu kodupaik», ettevõtjale kui «Pidevalt arenev», turisti tervitatakse loosungiga «Ajaloo nägu» jne. Isegi linnavalitsuse infotelefonilt ei saa vastust, millega täpselt on tegu ja kuhu neid loosungeid liigitada.

Samas võetakse ikka aeg-ajalt üles teema, et Tallinn vajab üht tunnuslauset, mis avaks tee nii linlaste kui ka külaliste südamesse.

Linnar Priimäelt on tulnud ettepanek Tallinna väljapoole reklaamida Bernt Notke «Surmatantsu» abil. Kaks aastat tagasi pakkus tollane Tallinna volikogu esinaine Maret Maripuu linna tunnuslauseks «Tallinn – ilusate lugude linn».

«Kõigel siin linnas on rääkida nii-öelda oma lugu. Mõte oli need tunnuslausesse koondada – et lood-legendid ei jääks ka nooremale põlvele tundmatuks,» selgitab Maripuu toonast mõtet. «Tallinn vajab oma märki, seda on vaja ka meile endile, et oleks ettekujutus, milline me linn on, ja et see oleks ka külalistele atraktiivne,» on ta endiselt veendunud.

Vana Toomas peaks aitama

Kunstikriitik Ants Juske avaldas tol ajal teravalt arvamust, et milleks mõelda välja uus lause, kui on pudel Vana Tallinna, kilukarp ja Vana Toomas.

«Linna sümboolikast on ammu saanud turismikitš,» on Juske kirjutanud.

Ta leiab endiselt, et tuhanded tunnuslaused tuntust ei too. «Kohti teatakse sissetöötatud sümbolite järgi,» kinnitab Juske. Pärnu jääb ikkagi suvepealinnaks ja Otepää seostub suusatamisega – sildistatagu neid kuidas tahes. «See peaks millelegi viitama, ei saa olla abstraktne,» usub Juske.

Mõtet lausungi taga on vahel raske tabada. Mida meile ütleb, et Kohilas enim «elu väärtustatakse», või milles peitub Rakvere «väge täis» olek?

Paljususele lisaks käivad omavalitsused suures eristuspüüdes justkui sedasama sissetallatud rada: viidatakse positiivsele arengule, tehakse endast «hea» või «roheline» (Põlvamaa – «Rohelisem elu»; Saku vald – «Läbi rohelise akna»), või «kodused» (Palupera vald – «Kodune koht»; Saue – «Kodune linn»).

Kõik keerleb niinimetatud suurte väärtuste ümber. Mõistagi, nendega kaasneb positiivne tõlgendusviis. Kuid kuhu jääb siis oma nägu?

Kuidas hindate Lääne-Viru võimalikku tunnuslauset «Jälg tulevikku»?

Aune Past , kommunikat-sioonikonsultant:

Esmalt peaks uurima, milline on Lääne-Viru imago selle elanike seas, ja siis, millist emotsiooni see tekitab vastuvõtjates.

Ehk vajab lausung juurde mõnd omadussõna: siis oleks ka negatiivselt meelestatud vastuvõtjatele selge pilt, et mõeldud pole laastatud loodust, vaid paremat elukeskkonda.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.5