Valitsus jagab riigi neljaks osaks
(51)
14.01.2004 00:01
Ülo Mattheus, poliitikareporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Homme arutab valitsus võimalust määratleda Eesti nelja suurema regiooni ehk toimealana, milleks oleksid põhja-, lõuna-, ida- ja läänepiirkond keskustega Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus.
Valitsuse kabinetiistungile toimealade kaardistamist käsitleva dokumendi ette valmistanud minister Jaan Õunapuu sõnul lähtub see tõsiasjast, et neli keskust on sisuliselt juba välja kujunenud. «See on viimase viie aasta tegevus. Ministeeriumite suvareformimise järgi on leitud need punktid või need keskused, kuhu siis neid riigiasutusi on koondatud,» rääkis Jaan Õunapuu Postimehele. «On iseküsimus, kas need on kõige otstarbekamad. «Ma arvan, et kabinet arutab seda neljapäeval ja võib-olla teeb ka sellise otsuse, et seda ei peaks väga dogmana võtma.» Üheks viimati neljaks toimealaks regionaliseerunud riigiasutuseks on politseiamet, mis koondas juhtimise juba nimetatud nelja keskusesse Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus, jättes senise 17 prefektuuri asemele neli. Samasuguse struktuurini tahab 2005. aastaks jõuda ka maksu- ja tolliamet. Kindel käsuliin Kümme aastat Viljandi maavanema ametit pidanud Helir-Valdo Seederi hinnangul algas regionaliseerimine 1997. aastal. Nii regionaliseeris Villu Reiljani juhitud keskkonnaministeerium Seederi väitel omaaegsed metskonnad ja keskkonnateenistused. «Sealt tabasid ka kõigi teiste ametkondade ministrid ära, et miks mitte niimoodi ametkondlikult oma võimu kindlustada,» põhjendas Seeder idee edasist levikut. «Käsuliin liigub ülevalt alla väga kiiresti, ministril on väga mugav ja operatiivne võimalus oma ametkonda juhtida ja käsutada.» Seeder on veendunud, et elanikkond kaotab regionaliseerimisest, isegi kui riik haldusaparaadi vähendamisega kokku hoiab, sest teenuse tsentraliseerimisega muutub see tavalisele inimesele raskemini ligipääsetavaks. Lääne maavanema Jaanus Saha hinnangul pole regionaliseerimine ja Lääne keskuse nihkumine Haapsalust Pärnusse olnud maakonnale kuigi suureks probleemiks. «See, mis nüüd on toimunud, pole maakonna elu ju otseselt häirinud. Pensioni saamine toimib ja teede asjad toimivad, samuti haigekassa ja maksuamet,» leidis Sahk. «Eks paistab, mida toovad kaasa muudatused politseis. Kui ülemus läheb maakonnast kaugemale, siis pole selge, kas senine tihe kootöö jätkub.» Minister Õunapuu hinnangul pole paljud teenused täna siiski enam mitte kõikides maakonnakeskustes kättesaadavad ja need tuleb sinna tagasi viia: «Ilmselt neljapäeval toimuva kabinetiistungi üks otsustamise koht on see, et valitsus soovitab ühel või teisel ministeeriumil maakonna keskustes üht-teist uuesti taastada.» Valitsus võitleb stiihiaga Õunapuu sõnul kavatseb valitsus stiihiliselt kujunenud jaotuse korrastada, et kõigil oleks edaspidi selge, kus ja missugust teenust osutatakse. Missuguses seadusaktis Eesti regionaalne jaotus neljaks osaks täpselt sätestatakse, ei osanud Õunapuu veel öelda, kuid edaspidi peavad kõik oma struktuuriüksuseid korrastavad ametkonnad lähtuma tema sõnul just riigi poolt ette antud nelikjaotusest.
|
Tee koduleheks
