Näiteks Eesti Koorijuhtide Liidu juhatuse esimees Hirvo Surva peab töötama viie kooriga, et kuidagigi ära elada. Esimene vaba nädalavahetus on tal alles kevadel.

Kuid madal ja vahel lausa olematu palk on kõigi Eesti enam kui 780 koorijuhi probleem. «Koori-, tantsu- ja puhkpillirühmade juhtide keskmine palk on praegu 520 krooni kuus,» märkis Surva.

Surva ei liialda, kui nii drastilise pildi loob. 2002. aastal oli Surva noorte laulupeo kunstiline juht ning ta võeti palgale 750 krooniga kuus.

Sajad märgukirjad

Nii saatiski Eesti Koorijuhtide Liit detsembri alguses laiali sadu märgukirju, milles juhitakse riigi- ja omavalitsusjuhtide tähelepanu koorijuhtide olematule palgale.

«Meie, Eesti Koorijuhtide Liidu üldkoosolekust osavõtjad, pöördume Eestimaa enam kui 780 dirigendi nimel palvega mõista meie muret Eesti kooriliikumise tuleviku pärast ning leida omapoolseid võimalusi koori- ja orkestrijuhtide kui kooriliikumise ja laulupeoprotsessi võtmeisikute töötasu tõstmiseks tasemele, mis vastab igaühe kutsekvalifikatsioonile, töö mahule ning tulemuslikkusele,» kirjutavad koorijuhid.

Eesti kooriühingu laste- ja noortekooride konsultant Varje Vürst nentis, et paljud koorijuhid teevad tööd vaid missioonitundest, saamata selle eest üldse raha, sageli puuduvad neil ka sotsiaalsed tagatised.

Kooriühingu tegevdirektor Ilmar Moss ütles, et siiani polnud koorijuhtidel palgatõusu küsimise aluseid, millega enda pakutud teenusele hind määrata. «Nüüd võtsime aluseks pedagoogide astmepalgad, mis sobiks heaks aluseks ka koori- ja orkestrijuhtidele,» viitas ta.

54 miljonit krooni aastas

Et koorijuhtide palk muutuks mingilgi määral normaalseks, kuluks Surva arvutustel 54 miljonit krooni aastas. «Järgmisel aastal antakse riigi eelarvest 8 miljonit krooni laulupeo traditsiooni toetamiseks. Arvutasime välja, et kui me selle laiali jaotame, siis tuleks sellest umbes 374 krooni kollektiivi kohta. Aga see on ju naeruväärne,» sõnas ta.

Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Eino Pedanik andis mõista, et koorijuhtide liit on saatnud oma palganõudmised valele aadressile, sest see pole niivõrd ministeeriumi, kuivõrd omavalitsuste teha. «Riik võib seda protsessi toetada, kuid riik ei saa võtta kõiki neid inimesi oma palgale. Seega peaksid nende nõudmised olema suunatud pigem kohalikele omavalitsustele,» märkis ta.

Samas pole Pedaniku sõnul võimalik rääkida omavalitsusliitudega, sest otsuse koorijuhtide tasu kohta peab vastu võtma iga omavalitsus eraldi.

Elamisväärne palk

Palk, mida koori- ja orkestrijuhid tahavad

• Dirigent (noorempedagoog) – 6600 krooni kuus

• III kategooria dirigent (pedagoog) – 7000 krooni kuus

• IV kategooria dirigent (vanempedagoog) – 8000 krooni kuus

• V kategooria dirigent (pedagoog-metoodik) – 9700 krooni kuus

• Analoogselt pedagoogidega rakendada dirigentide puhul pika puhkuse – 56 kalendripäeva – põhimõtet

Allikas: Eesti Koorijuhtide Liit

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3