Ideedevõistluse võitja Indrek Uugale meeldib välja mõelda asju, mida saab igapäevaelus kasutada. Foto: Toomas Huik

«Sebrade pideva ülevärvimise asemel võiks kaevata valge osa sebrast maasse, paigaldada sinna valgusti ja katta tugeva klaasiga. Tulede süttimiseks on kaks võimalust – valged vöödid süttivad, kui inimene astub laserkiire ette, või siis reageeriks sebra inimese raskusele,» kirjeldas Uuga oma nägemust, kuidas muuta tee ületamine ohutumaks.

Ideid hinnanud žürii esimehe, Tartu Ülikooli teaduri Maarja Kruusmaa sõnul väärib Uuga mõte kindlasti teostamist, arvestades Eesti pikka ja pimedat talve ning sagenenud õnnetusi jalakäijatega.

Harjad ühissõidukitesse

Autasuks sai konkursi võitja reisi ühte Euroopa riiki, et külastada uuendustega seotud näitust või koolituskeskust. Uuga sõnul tõmbab teda kõige rohkem Londonisse.

«Tahaks näha valitsuse paleed ja sõita kahekordse bussiga,» unistas poiss. Uuga kinnitusel tal ideedest puudust ei ole. «Leiutaksin just neid asju, mida saab iga päev kasutada,» sõnas Uuga, kelle lemmikained koolis on kunstiõpetus ja ajalugu.

Lisaks peapreemiale valis žürii välja veel viis auhinna ja teostamise väärilist ideed. Üheks preemiasaajaks oli võrdselt täiskasvanutega võistelnud 12-aastane Otepää gümnaasiumi õpilane Maarit Stepanov, kes esitas võistlusele kaks ideed.

Mõtte varustada ühissõidukite sissepääsud jalgade pühkimiseks harjadega sai ta enda sõnul lumiste saabastega autosse istudes. «Mulle ei meeldinud, kui lumi seal sulama hakkas,» märkis ta.

Palju nupukaid kodanikke

Teiseks pakkus Stepanov välja, et kõik õppematerjalid – raamatud, töövihikud ja tunniplaanid – võiksid olla allalaaditavad kergetesse sülearvutitesse. «Selle peale tulin ühel neljapäeval, meil on siis kaheksa tundi ja mu kott oli kohutavalt raske,» rääkis Stepanov, keda ootab auhinnareis Soome teaduskeskusesse Heureka.

Teist aastat toimunud nutikamate ideede konkursi taga olid tänavu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, riigikantselei ja Eesti Televisioon. Ideid kogunes kuu ajaga kokku 77 ning neid esitasid 12- kuni 86-aastased inimesed üle Eesti.

Žürii esimehe Kruusmaa sõnul olid ideed võrreldes eelmise aastaga, mil konkurss toimus esimest korda, laiahaardelisemad.

Võitjaid valides arvestas žürii idee uudsust, kasulikkust ja läbimõeldust. «Kõik ideed ei saa teoks, paljud täienevad teostamise käigus. Hea idee on selline, mis näitab ära ka tee selle elluviimiseks,» märkis Kruusmaa.

Uudseks luges žürii ka need ideed, mis võivad mujal maailmas juba kasutusel olla, aga Eestis veel mitte. Kruusmaa sõnul oli palju hästi läbimõeldud ideid väga paljudest valdkondadest, alates näiteks soojendavast köögilauast kuni mootorsõidukite maksustamiseni. Hulgi oli ka nippe igapäevaelu lihtsustamiseks.

«Näiteks mulle endale meeldis kahekordse põhjaga juuksehari, mille ärakäiva osaga saaks juuksekarvad harjalt kergesti eemaldada,» tõi Kruusmaa näite.

Võitjaid autasustanud peaminister Andrus Ansipi sõnul tuleb aeg-ajalt mõne inimese pähe häid ideid, millest sünnib suuri asju. «Mitmed suurkorporatsioonid on saanud alguse väikestest sähvatustest. Mida nupukamad on riigi kodanikud, seda rikkam on riik,» leidis Ansip.

Nutikad ideed

• Lipuvarraste täiustamine nii, et varda otsas olevad laagrid kägardunud lipu alati lahti rulliks. (Tallinna Tehnikaülikooli õpilane Indrek Luuk)

• Punane laserkiir virtuaalse tõkkepuuna raudteeülesõitudel ja kiviheitemasinaga heidetavad tuhapommid metsatulekahjude kustutamiseks. (Pensionär Edgar Pugi Koerust)

• Kingadesse eemaldatavad kaitsed, mis hoiavad puhtust, soojust ja on raviomadustega. (Varstu keskkooli füüsikaõpetaja Mare Tara)

• Leiutuste eripreemia sai Martin Volli, kes saatis konkursile üheksa mõõteseadet keskkonnamonitooringuteks, sealhulgas sademete hulga mõõtmiseks ja merepõhjast setteproovide võtmiseks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5